Balla tööga Ketikoera Dünaamika Part2 1.Nn. metsikute töid iseloomustab : · Joonistus ülimalt tinglik;loobuti detailidest, · värvid erakordselt intensiivsed, puhtad ja kõlavad · värvide valik suvaline · valgus-varjuta, s.o tasapinnalised · tihti perspektiivita · tihti tume(must) kontuurjoon · värvid lõuendil suurte laikudena 2.Rühmituse juhiks oli Henri Matisse , keda hindasid kõrgelt prantsuse vastupanu liikumisest osavõtjad ja kelle töödest on tuntumad Tants ja Peterburis Ermitaazis eksponeertav Punased kalad, mida nõuavad tagasi tema pärijad. 3
Isel: joonistus tinglik, Sügissalong- 20saj uuendused, retronäitused. Isel: joonistus tinglik, Sügissalong- 20saj uuendused, retronäitused. Isel: joonistus tinglik, loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline; loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline; loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline; valgus-varjuta, tasapinnalised; perspektiivita; tume kontuurjoon; värvid valgus-varjuta, tasapinnalised; perspektiivita; tume kontuurjoon; värvid valgus-varjuta, tasapinnalised; perspektiivita; tume kontuurjoon; värvid lõuendil laikudena. Mõjusid jõulistena, metsikuna, seepärast nimetus lõuendil laikudena. Mõjusid jõulistena, metsikuna, seepärast nimetus lõuendil laikudena. Mõjusid jõulistena, metsikuna, seepärast nimetus
"igavesed sellid" meistriks saamine oli äärmiselt raske, eelduseks oli et mõni vana meister sureb ära, sest meistreid oli piiratud arv, mõni pidi oma järjekorda väga kaua ootama meistriks saamiseks oli vaja väga head varanduslikku positsiooni, vahel abielluti vanade meistrite leskedega sellel eesmärgil igavesed sellid suundusid maapiirkondadesse ja tegutsesid mõisates linnades tegutsevatele kaupmeestele see eriti ei meeldinud perspektiivita sellid läksid maale tööle nende meelest rootsi püüdleb autarkia poole autarkia tähendab seda, et riigi eesmärgiks on katta kõik vajadused ise toodetud asjadega, et riik ei peaks midagi välismaalt sisse ostma riigi hea käekäigu märgiks on see, et riigil on võimalikult suured kullavarud suured varud saab suurena hoida vaid siis, kui välismaalt midagi sisse ei osta, kuna siis annad kulda ära teistele riikidele
Komsomoli puhul oli elementaarne, et komsomol igal aastal suure osa oma liikmeid suunas sunniviisiliselt uudismaid üles harima, käis tohutu propaganda saatel. Tegemist lahinguga leiva pärast. Põhja-Kasahstanis, Siberis jm hariti uudismaid. Esialgselt andis see ka teatud tulemusi- saagikus kasvas, põllumajandusnäitajad NL-s paranesid, H oli 50ndate II poolel veendunud, et nii areng jätkub. Tegelikult uudismaade üles harimine oli ilma pikema perspektiivita. Mõne aasta pärast selgus, et esialgne saagikus ei ole enam see, uudismaade üles harimisel ja saagi koristusel olid kaod väga suured, kuna normaalseid tootmishooneid ei olnud, infrastruktuuri ei olnud, paljudes prk-s polnud teid, paljudes kohtades suur hulk üles võetud viljast hävis looduses vihma käes nt. 60Ndate alguseks oli NL põllumajandus jõudnud sellisesse olukorda, kus tuli mõtlema hakata vilja sisseostmisele
mitte kunagi ei vaevunud mõtlema neile inimestele, kuid ühiskondlikud olud osutusid tugevamaks, kui mõnikord nende kihtide hea tahe. Sotsiaaldemokraatide leeri sundis neid inimesi, vaatamata kõigele, puudus. Lõpmatult palju kordi on meie kodanlus kõige oskamatumal kombel, sageli kõige ebamoraalsemal kombel välja astu- nud väga tagasihoidlike ja inimlikult õiglaste nõudmiste vastu seejuures tihti ilma igasuguse kasuta enese suhtes ja isegi ilma igasuguse perspektiivita saada mingit kasu. Ja vaat´, just nimelt tänu sellele aeti isegi korralikud töölised ametiühinguist poliitilise tegevuse areenile. Võib kindlalt öelda, et miljonid töölised olid algul sisimas vaenulikud sotsiaaldemokraatliku partei suhtes, kuid nende vastupanu võideti kohati isegi kodanlike parteide täiesti rumala käitumise abil, mis väljendus täielikus ja tingimusteta äraütlemises tulla vastu ükskõik millistele sotsiaalsetele nõudmistele
annaabi.ee 
