mäe peal.5 Selline alamsaksa keelne nimekuju oli vähemalt kirjalike allikate alusel kasutusel kuni 19. sajandini. Romantismi vaimus sai neitsitorn millalgi 19. sajandil luulelisema nimekuju ja tõlgenduse: Mägdeturm, Mädchenthurm. Esimene nimekuju tähistab eesti keeles toateenijat, teenijatüdrukut; teine otseselt neiut. Sellise nimekuju andmine oli läbi kantud romantistlikust ideest personifitseerida selline ajalooline objekt, anda sellele teatav lisaväärtus. Uue nimekujuga kaasnes näiteks müüt, nagu oleks kunagi pärast Liivi sõda siin tornis kinni peetud tänavalt leitud lõbulinde. Tegu oli ja on pelgalt mütologiseeritud legendiga, sest see ei ole kirjalikult tõestatav. 19. sajandi esimese poole Tallinna reisijuhtides pole linnakindlustuse torne eriti detailselt loetletud. Sellest ajast on säilinud reisijuhte prantsuse, saksa ja vene keeles. Nendes on
plaanidest rääkimine loob juhi vastu suurema usalduse, kui ainult plaanidest rääkimine. Kuigi plaanide teoks tegemine (ilma neist rääkimata) tekitab juhi vastu samuti suurema usalduse, on selle mõju siiski väiksem sellest, kui juht teeb mõlemat. V. Siidre artiklist selgub, et liider e. juht, mõjutab suhtlemise kaudu alluvaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Liider mängib väga tähtsat kultuurilooja rolli, ta võib personifitseerida kultuuri väärtusi, pakkuda järgimiseks rollimalle ja oodatavaid otsuseid kõikidel organisatsiooni tasanditel. Kui organisatsiooni liider tunneb huvi üksnes lühiajaliste lõpptulemuste vastu ja käitub põhimõttel "Käitu minu sõnade, mitte minu tegude järgi", tunnetavad ka töötajad selle kiiresti ära. Sageli käitub selline juht võimukalt, nõudes ettekirjutatud tulemust, tundmata huvi, kuidas seda saavutatakse. Nagu V.
turundamine madala ostujõuga sihtrühmale, sotsiaalselt nõrgal positsioonil olevatele inimestele. Ka kasumit mitte tootvate organisatsioonide ja nn. kolmanda sektori eneseturundamine ei ole sotsiaalturundus, samuti poliitika ja poliitikute turundamine. Terminoloogilist segadust on põhjustanud ka turundus sotsiaalsetes võrgustikes, millel pole mingit seost sotsiaalse turundusega (v.a. juhul, kui tegemist on sotsiaalse seosega turundusega, mille põhimõtteks on siduda ja personifitseerida bränd sotsiaalselt tundliku valdkonna heaks töötamisega müügiedu eesmärgil nt. AVON võitluses rinnavähiga). Sotsiaalturundus ja eriti sotisaalseosega turundus kui spetsiifiline turundusvaldkond on saanud ka kriitika osaliseks, seda eelkõige just sotsiaalseid eesmärke teenivate organisatsioonide poolt. Arvatakse et sotsiaalturunduse abil püütakse korvata seda kahju, mida kommertsturundusega tehakse. Üheks põhjustest on olnud ilmselt müüt,
sihtrühmale, sotsiaalselt nõrgal positsioonil olevatele inimestele. Ka kasumit mitte tootvate organisatsioonide ja nn. kolmanda sektori eneseturundamine ei ole sotsiaalturundus, samuti poliitika ja poliitikute turundamine. Terminoloogilist segadust on põhjustanud ka turundus sotsiaalsetes võrgustikes, millel pole mingit seost sotsiaalse turundusega (v.a. juhul, kui tegemist on sotsiaalse seosega turundusega, mille põhimõtteks on siduda ja personifitseerida bränd sotsiaalselt tundliku valdkonna heaks töötamisega müügiedu eesmärgil nt. AVON võitluses rinnavähiga). Sotsiaalturundus ja eriti sotisaalseosega turundus kui spetsiifiline turundusvaldkond on saanud ka kriitika osaliseks, seda eelkõige just sotsiaalseid eesmärke teenivate organisatsioonide poolt. Arvatakse et sotsiaalturunduse abil püütakse korvata seda kahju, mida kommertsturundusega tehakse. Üheks põhjustest on olnud ilmselt müüt,