jaamahoone on 20. sajandi alguse puitarhitektuuri väljapaistev näide. Hoone omapärasemaks osaks on 216 m pikkune puitdekooriga kaunistatud katustatud perroon. Jaamahoonet ei kavandatud siiski tüüpilise kõrgema klassi vaksalina, vaid suvituslinna vaksalile ja platvormile soovitati anda kuurortlik ilme, nõuti ka eraldi ruumi või hoonet keisri tarvis. Historitsistlik jaamahoone koosneb mitmest osast: reisjatehoonest, imperaatoripaviljonist, kaetud terrassist ja katustatud perroonist. Raudteejaam on ehitatud keiser Nikolai II valitsemisajal. Nikolai II sidusid Haapsaluga ennekõike lapsepõlvemälestused ja väikelinna tuntus tema õukonnas. Raudteejaama tulevik Käivad arutelud raudteeliikluse taastamise kohta. Hinnanguliselt maksab ligi 70 kilomeetrise raudteelõigu taastamine umbes 35 miljonit eurot. Juhtumisi raudteel 1926. a. suvel toimus raudteel õnnetus, kus "wiinastatud olekus" vedurimeeskond ühes kaubarongiga otse Haapsalu lahte põrutas.
Haapsalu jaamahoone ainukavand kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatoripaviljoni projekt, mille teine variant kiideti heaks alles 28. juunil 1905. Kohalike ettevõtjate tööjõuga valmis hoone vastavalt projektile aastail 1905-1907. Historitsistliku arhitektuuriga jaamahoone koosnes suurest reisijatehoonest, Imperaatoripaviljonist, neid kahte ühendavast katusealusest ehk galeriist ning kogu ehitist siduvast ülipikast katusealusega kaetud perroonist. (1) 4 Reisijatehoones tõuseb esile kellatorniga kiviosa koos peasissekäiguga, mis viib läbi hoone ulatuvasse üldisesse ootesaali. Üldisest ootesaalist, kus on säilinud stukkdekooriga lagi ja algsed kassaluugid, jäävad mõlemale poole puitmahud. Esimeses neist oli katusest välja kasvava erakliku valguslaternaga ootesaal kolmanda klassi reisijatele koos puhvetiga
järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Seejuures rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid. Jaamahoone projekt koostati Peterburis arhitektuuriakadeemik K. Verheimi ja insener V. Vestfaleni poolt. Ehitustöid alustati 1905 ja lõpetati 1907. aastal. Hoone koosneb neljast osast — reisijatehoonest, Imperaatoripaviljonist, neid ühendavast katusealusest ja 216–meetri pikkusest kaetud perroonist. Haapsalu vaksal on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele supellinna esinduslikule majale. Jaamahoone on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Haapsalu raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub 1997. aasta juunist Eesti Raudteemuuseum, mis jätkab 1970. aastal Tallinnas asutatud laiarööpmelise raudtee (1524 mm) muuseumi tegevust.
Inimese roll on muutunud aktiivsest liikluse juhtijast arvuti poolt juhitava liikluse kontrollijaks ja vajadusel vahelesekkujaks. Raudtee kaubajaam on osa raudtee infrastruktuurist, mis koosneb raudteest ja haruteest (või mitmest), muudest vajalikest ehitistest (perroonist, ladudest jms) ning seadmetest, mis või- maldavad teostada vagunite kontroll- ja tehnilisi operatsioone. (Pilt 4.7) 60 4 Raudteetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 4.5 1435 mm rööpmevahega raudtee Pilt 4.7 Raudtee kaubajaam Pilt 4
annaabi.ee 
