ulatuses terminaalseid kordusi Terminaalsete kordustega DNA molekulid rekombineeruvad, ja tekivad konkatemeerid (sama genoomi lineaarsed kordused) T4 DNA molekulid on otstest redundantsed ja tsirkulaarselt permuteeritud Redundantsed – sisaldavad otstes samu järjestusi Tsirkulaarselt permuteeritud – algavad suvalisest geenist Põhjus: Faagi genoomi kapsiidi pakkimisel lõigatakse konkatemeerid lahti kindla pikkuse tagant, mis ületab genoomi suuruse Faagidel esineb geenide kattuvus
Mitmed viirused sekkuvad DOSi kataloogifunktsiooni, esitades kataloogiandmetes faili algse pikkuse jm algrekvisiidid. Polümorfsed ehk mutatsioonviirused Polümorfsed ehk mutatsioonviirused on peitviiruste uus põlvkond, mis ilmus 1990tel aastatel. Nendes on rakendatud vahendeid peitumiseks mitte ainult lihtsa diagnostika, vaid ka viirusetõrjeprogrammide eest. Kuna niisugused tõrjeprogrammid põhinevad teatavate iseloomulike koodi-lõikude tuvastusel, on kood näiteks permuteeritud, üle külvatud juhusliku jaotusega tühikäskudega (NOP) või krüpteeritud. Igal nakatamisel raken¬datakse juhuslikkusel põhinevat mehhanismi uuesti, nii et viiruse eri eksemplarid oma välimuselt ei kattu. Tuntumad krüpteerivate viiruste polümorfismimootorid on MtE (Mutation Engine) ja 1992. a lõpul ilmu¬nud TPE (Trident Polymorphic Engine). (10) Vaktsiinihävitusviirused (bounty hunter) Vaktsiinihävitusviirused on peitviiruste edasiarendus. Nad tuvastavad
molekulist DNA sünteesi järgselt). Selleks, et üksikahelalistele regioonidele sünteesitaks komplementaarsed ahelad, moodustuvad konkatemeerid (sama genoomi lineaarsed kordused). Konkatemeeride lahtilõikamine toimub faagi genoomi kapsiidi pakkimisel konstantse nukleiinhappe pikkuse tagant (ületab genoomi täismahu). Seetõttu on T4 DNA molekulid oma otsmistelt järjestustelt redundantsed (sisaldavad samu järjestusi, näit. abcdefg....wxyzabc) ja tsirkulaarselt permuteeritud (võivad alata suvalisest geenist, näit abcdef...xyzabc ja defghi...xyzabcdef jne.). Lisaks geneetilistele katsetele kinnitasid T4 kromosoomi terminaalsete järjestuste redundantsust ja DNA molekulide tsirkulaarset permuteeritust hübridisatsioonikatsed. T4 DNA-d töödeldi 3' eksonukleaasiga. Selle protsessi tulemusena tekkisid molekulid, mis sisaldasid mõlemas otsas üksikahelalisi järjestusi, mis olid komplementaarsed (kleepuvad otsad)
2-ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni tehingute teostamiseks. Töötab põhimõttel, et kliendi kaardi kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse. number saadetakse müüja panka, ilma et müüja seda numbrit Seejärel liidetakse saadud parem pool XOR funktsiooni tekstikujul näeks. Ennetab müüjate poolset varastamist ja kasutades vasaku poolega, mis nihkub paremale. Permuteeritud kaartide numbrite lekkimist. Sisaldab kolme tarkvaralist parem pool aga vasakule. Uut paremat poolt kombineeritakse komponenti - lehitseja pool, müüja server ja panga kanal. nüüd XOR funktsiooni kasutades teise 48bitise alamvõtmega, 68. Võrgukihi turvalisus, IPse koosneb mõnest eraldi permuteeritakse ning liidetakse XOR-ga vasaku poolega. protokollist. Esimene neist- AH pakub allika autentimist, paketi
2 või enam sõlme infot korraga saadavad, siis kõik sõlmed tuvastavad kokkupõrke. Töötamine: kui sõlm saab uue frame'i siis saadab ta kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse. Seejärel liidetakse saadud parem pool XOR funktsiooni kasutades vasaku selle järgmises pilus, kui kokkupõrget ei ole, võib sõlm järgmises pilus juba uue frame'i saata. Kui kokkupõrge toimub, siis saadab sõlm poolega, mis nihkub paremale. Permuteeritud parem pool aga vasakule. Uut paremat poolt kombineeritakse nüüd XOR funktsiooni frame'i uuesti järgmistes piludes tõenäosusega p, kuni õnnestub. Selle plussid: detsentraliseeritud, lihtne, üks sõlm saab pidevalt kasutades teise 48bitise alamvõtmega, permuteeritakse ning liidetakse XOR-ga vasaku poolega. Toimub jälle kohtade vahetus ja nii edasi andmeid saata kanali täiskiirusel. Miinused: kokkupõrked- pilude raiskamine, tühjad pilud
Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt. DES`i loogika seisneb selles, et algne 64bitine tekst jagatakse 2-ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse. Seejärel liidetakse saadud parem pool XOR funktsiooni kasutades vasaku poolega, mis nihkub paremale. Permuteeritud parem pool aga vasakule. Uut paremat poolt kombineeritakse nüüd XOR funktsiooni kasutades teise 48bitise alamvõtmega, permuteeritakse ning liidetakse XOR-ga vasaku poolega. Toimub jälle kohtade vahetus ja nii edasi 16X järjest. 48bitine alamvõti genereeritakse 56bit peavõtmest. Dekrüpteerimine toimub samu funktsioone vastupidises järjekorras rakendades. /// ==> PILT: (vasask pool, ülevalt alla): 64-bit plaintext => Encrypt K1 // Decrypt K2 //
Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt. DES‘i loogika seisneb selles, et algne 64bitine tekst jagatakse 2- ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse. Seejärel liidetakse saadud parem pool XOR funktsiooni kasutades vasaku poolega, mis nihkub paremale. Permuteeritud parem pool aga vasakule. Uut paremat poolt kombineeritakse nüüd XOR funktsiooni kasutades teise 48bitise alamvõtmega, permuteeritakse ning liidetakse XOR-ga vasaku poolega. Toimub jälle kohtade vahetus ja nii edasi 16X järjest. 48bitine alamvõti genereeritakse 56bit peavõtmest. Dekrüpteerimine toimub samu funktsioone vastupidises järjekorras rakendades. /// ==> PILT: (vasask pool, ülevalt alla): 64-bit plaintext => Encrypt K1 // Decrypt
keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt. Ühtegi muukimisalgoritmi pole õnnestunud leida. Des `i loogika seisneb selles, et algne 64bitine tekst jagatakse 2-ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse. Seejärel liidetakse saadud parem pool XOR funktsiooni kasutades vasaku poolega, mis nihkub paremale. Permuteeritud parem pool aga vasakule. Uut paremat poolt kombineeritakse nüüd XOR funktsiooni kasutades teise 48bitise alamvõtmega, permuteeritakse ning liidetakse XOR-ga vasaku poolega. Toimub jälle kohtade vahetus ja nii edasi 16X järjest. 48bitine alamvõti genereeritakse 56bit peavõtmest. Dekrüpteerimine toimub samu funktsioone vastupidises järjekorras rakendades. Kuna 1998 murti 56bit Des lahti, siis loodi sellele edasiarendus 3X Des
Suhtelise kiiruse (kiirenduse) vektorid paiknevad perifeerselt. 2. Absoluutse kiiruse (kiirenduse) tähisel on vastavat punkti näitav indeks, suhtelise kiiruse (kiirenduse) tähisel on neid kaks, kusjuures teine tähis viitab punktile, mille suhtes vaadeldakse liikumist. 3. Suhtelise kiiruse indeksid ja vastava vektori tähised kiirusplaanil on permuteeritud (vahetatud). Näiteks vektorit v MN kujutab kiirusplaanil vektor n m . 2.3.3. Düaadmehhanismide kiirusplaanid Düaadides esineb kaht tüüpi lülisid, mida käsitletakse eri viisil. Lüli, millel mõlemad vaadeldavad kinemaatilised paarid on rotatsioonipaarid, kuulub 1. tüüpi. Kui ühe rotatsioonipaari B (punkti B) absoluutkiirus v B on teada, siis mis tahes teise punkti C kiirus (vt
annaabi.ee 
