Esimesed kirjapandud teosed instrumentaalmuusikale oli vokaalmuusika seaded Lühikesed fantaasiapalad Ansamblimuusikas olid populaarsed tantsud, mida käsitleti, kui seltskonna muusikat 15.saj leiutati nooditrükitehnika, lihtsustas nootide kirjapanemist Peeti oluliseks muusikaharidust Heliloojad: Inglise – Thomas Tallis, William Bird Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest, Reekviem – kontsertmissa erivorm – leinamissa – Mozart Filharmoonia Kammerkoor – Tõnu Kaljuste RAM – Gustav Ernesaks (asutaja), Ants Soots Pillid: Dulcan – fagott, puhkpill Krummhorn – puhkpill Pommer – oboe, puhkpill Klavessiin – klahvpill Viola da gamba – tšello, keelpill Lauto – keelpill, äramurtud kaelaga
2. Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla, balleto. Madrigal- kõige peenetundelisem ilmaliku laulu vorm, tekkis 14. sajandil. Sisu võis olla armastuslaul, religioosne, filosoofiline ja väga tihti erootilise sisuga laul. Varajased madrigalid olid 4- häälsed. 16. sajandil kirjutati 6-e häälseid madrigale. Kirjutajad: Orlando di Lasso ja Perluigi da Palestrina. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Palestrina teoseid isemloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus. 3. Saksa ilmalikud laulud tekkisid minnesingerite eeskujul ja üks kuulsamaid autoreid on Sacks. 4. Inglise ilmalikud laulud tekkisid Itaalia laulude eeskujul. Nad olid varustatud inglise keelsete tekstidega. Kuulsamad heliloojad Weelkes ja Morley. Vararenessanss
koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja kastutati igal maal oma emakeelt. 4. Motett Erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. 5. Madrigal Ilmalik polüfooniline laul. 6. Sansoon Prantsuse ilmalik laul. Renessanssajast tuntumad heliloojad olid: 1. Orlando di Lasso (1532-1594) (Orlandus Lassus) 2. Giovanni Perluigi da Palestrina (1525-1594) Barokk Barokk võrsus 16.-nda sajandi teisel poolel Itaalia hilisrenessanssist. Barokk tuleneb Portugali keelsest sõnas borrocco. Ebakorrapärane oli ka ühiskonnaelu, mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud, tekitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Barokkmuusika oli õukonna
heliloojate koolkond, mis järgis ka kõige hoolsamalt kirikukogu juhiseid. Tähtsaim esindaja oli G. P. da Palestrina, sajandi lõpul domineerisid koolkonnas mitmed tema õpilased, nagu Giovanni Maria Nanino ja Felice Anerio, neist väljapaistvam oli hispaanlane Toms Luis de Victoria. Victoria stiil on võrreldes tema õpetajaga hispaanialikult ekspressiivne ja tema religioosset ekstaatilisust võrreldakse sageli El Greco maalimisega. 2.5.1. G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga.Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuus
Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Heliloojad: G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa
annaabi.ee 
