Rinnavärina nõrgenemist võib tunda vedelikuesinemisel pleuraõõnes või pleura paksenemise korral. Tunneme seda palpatsioonil ja kuuleme auskultatsioonil (hindamine kuulub arsti kompetentsi). Pleurahõõrdumiskahin on tunda palpeerides ja auskulteerides on kuuldav kare hingamiskahin. Trahhea asetsus Asetseb tsentraalselt ja on imikueas liikuv. (Kallas jt 1999, Whaley & Wong 2007.) 5.2.3. Hingamiselundkonna perkussiooni metoodika ja hindamine Perkuteeritakse vajadusel nii lamavas, istuvas kui ka seisvas asendis. Kirjeldatakse kopsude topograafiat, tumestuse esinemist. Kopsude perkussioon kuulub arsti tegevuste kompetentsi. Topograafilisel perkussioonil saab perkutoorse kõla erinevuste järgi määrata: kopsu ja maksa vahelist piiri (lastel on medioklavikulaarjoonel 4. roidevahemikus) ning kopsude alumisi piire. Võrdlevat perkussiooni teostatakse patoloogia väljaselgitamiseks. Perkuteeritakse
südame kohal. Kindlakstegemiseks palpeeritakse kogu prekordiaalset ala, algul peopesaga ja seejärel 2., 3. ja 4. sõrme lõpplülide volaarsepindmikuga. Vastav fenomen esineb näiteks südamerikete korral. Hepatosplenomegaalia – maksa ja põrna suurenemine. On südamepuudulikkuse tunnuseks. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Kallas jt 1999, Kupari & Nieminen 2005, Uibo jt 2010.) 8.3.3. Perkussiooni metoodika, normoloogia ja patoloogia Metoodika Südame perkussiooni teostab arst. Eesmärgiks on südame piiride, kuju ligikaudne määramine. Lastel kasutatakse nõrgemat perkussioonilööki kui täiskasvanul. Kasutatakse kahte perkussiooni meetodit: Sõrmega sõrmele meetod. Plessimeetersõrm asub paralleelselt määratava piiriga ja liigub perpendikulaarselt selle suunas. 19 Vahetu palpatoorne meetod
Neerud Neere saab uurida nii patsiendi selili lamades kui ka istudes ning uurimisele kuulub ka ülakõhu vaatlus ning neerude palpeerimine. Esmalt palpeeritakse, kui patsient on selili, palpeeriv käsi on tema ülekõhul roidekaarest allpool ja teine käsi seljal lülisamba ja roide vahelises nurgas. Tähelepanu koondatakse sellele, kas neer on palpeeritav ja sellel valulikkusele. Uurimist teostatakse kui patsient istub. Neerude perkussiooni sooritatakse õrnalt. Neerude uurimisega selgitatakse: kas ülakõht on ebasümmeetriliselt punnis, neerude palpeeritavus (selge palpeeritavus tähendab, et need on harilikust madalamal), liikuvus, valulikkus (neeruvaagnapõletik) (Sooba 2005). KASUTATUD ALLIKAD Guide to Diagnostic Tests (2011). Harvard Health Publications. Boston. http://www.health.harvard.edu/diagnostic-tests/ (15.01.2012) Mustajoki, P ja Kaukua, J (2005)
Palpatsioon – kompimis- või tundmismeele rakendamine Palpatsioon on uurimine kompimise teel, näiteks pulsi katsumise, naha hindamise (niiske, kuum, jahe) või kõhukatete pinge uurimine kõhuvaluga patsiendil. Perkussioon – kuulmismeele ja kompimis- või tundmismeele rakendamine Perkussioon on keha välispinna koputlemine. Seejuures tekkivatest helidest püütakse teha järeldusi selle all asuvate kehaosade või elundite seisundist. Näiteks erakorralises meditsiinis püütakse perkussiooni abil kindlaks teha, kas kops on täidetud õhu või vedelikuga. Sündmuskoha ülevaatus Sündmuskoha ülevaatus on abivajaja asukoha kiire ülevaatamine. See algab juba sündmuskohale lähenemisel ja selle läbiviimisel tuleb vaade hoida laia nurga all – jälgida kõike enda ümber. Tüüpiliselt patsiendi läbivaatusel kasutatavat mikroskoopilist pilkunimetatakse tunnelipilguks (ingl tunnel vision). See tähendab, et tähelepanu on suunatud üksikutele detailidele, muud