Põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna. Merevaik pehmeneb 150 °C ja sulab 350375 °C juures. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile. Page 9 Legend Kalur Kastitis ja Juurate. Juurate oli jumal. Kastitis jäi Juuratele silma ning nad armusid. Perkunas ehk piksejumal hoiatas Juuratet, et Kastitis on surelik ja selline asi pole lubatud. Juurates kutsus Kastitise enda juurde ning Perkunas vihastas ja purustas Juurate merevaigust lossi ning aheldas ta varemetesse, kus ta merevaigust pisaraid nutab. Page 10 Merevaigumuuseum Click to edit Master text styles Second level Third level
Tänane teema on muinasjutt Tunni käik 2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) kes, mida ütleb, see kirjutab 3. Teksti jutustamine klassikaaslastele (5 õpilast klassist välja) 4. Kuulab teksti ja täidab testi (Testi täitmine)- kontroll - Teksti arutlus 5. Loevad veelkord teksti -Küsimuste esitamine. 6. Aheljutustamine 7. Joonistamine (Kuidas nägi välja Perkunas) oma pildi kirjeldus ja põhjendus. 8. Kordamine otsekõne ja saatelause. 9. Ühe osa tekstist näitlemine Tagasiside 10. Tunni analüüs Tunni kava- etapiliselt 1. Millest täna tuleb tunnis juttu, vaatavad pilti ja arutlevad 2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) 3. Kuulamine 4. Teksti jutustamine klassikaaslastele 5. Lugemine 6. Testi täitmine 7
Igal pool lendles (kirjud mitmuse osastav) _________________________________ liblikaid. 38 5. Õe pisaratest tekkis jõgi; tekkis kaev; lagunes tee ära; sai tee märjaks. 15 9. Minge uude (söökla ainsuse sisseütlev) ________________________________ suppi sööma! 39 6. Perkunas on 10. Seda täpilist (seen ainsuse osastav) _______________________________ ei maksa korjata. 40 piksejumal; merejumal; päikesejumal; sõjajumal. 16
ristiusu-eelse prototüübiga (või prototüüpidega). Missugused arusaamad teispoolsuse kohta avalduvad regilauludes ja loitsudes? Nimetusest eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kurask, kurassi, korat, vanakurat; ka liivi: kure) seostub -- vasaku poolega (kura käsi) -- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala
ülikkond ehk piirkondade vanemad, kes olid rahva sõjalisteks ja poliitilisteks juhtideks (ringkonna vanemad, väejuht, vanem). Arenenud paganlik usk ja rikas mütoloogia. Olid preestrite seisus, mille eesotsas oli ülempreestrer, kelle mõju oli väga suur. Jumalustena austati loodusjõude - päikest, kuud, tähti, tuld, vett, välku. Kõige tähtsam jumalus oli Dievas - Headuse ja õigluse jumal, kes jälgis korra järele ja määras saatust. Perkunas - Kõue ja äikese valitseja, kes loopis süüdlasi. Valinas - Pimeduse ja allilma valitseja. Laima - Jumalanna, kes määras inimese sündi ja õnnelikku elu. Zamina - Viljakuse ja elu andja. Ragana - Öö, surma ja taassünni jumalanna. Leedu keel- Indoeuroopa keel. Leedu keel on üks kahest elavatest balti keelest (Läti keel). Kõige arhailisem kõigist elavaist indoeuroopa keeltest. Usutakse, et tänapäeva keeltest on leedu keel lähim indoeuroopa algkeelele. 10
Gediminas oli Leedu kõige nimekam valitseja, kellele omistatakse riigi konsolideerimise ja laiendamise au. 1323.a ehitas Vilniuse linnuse. Mõistis, et orjapidamine pole majanduslikult mõistlik ja kutsus Leedusse Hansa kaupmehi ja käsitöölisi. Gediminas ja tema järglased olid osavad diplomaadid, kes suutsid nutikalt ära kasutada kristlike naabrite erimeelsusi ja konflikte. - Leedu tähtsaim taevajumal- PERKUNAS - Leedu oli isoleeritud ja usalduväärsete liitlasteta, mis seadis kogu riigi püsimajäämise pidevalt kahtluse alla. Algridas (G. Poeg) ja Kestutis suutsid riigi edukalt kaitsta ja laiendada, kuid pidid pidevalt vaevlema. Lakkamatu södimise ja paganluse küljes püsimise tõttu aeglustus riigi ja ühiskonna moderniseerumine ehk ,,euroopastamine". Jogaila ja Vytautas - Kui Algridas 1377.aastal suri, soovis ta poeg Jogaila iga hinna eest Kestutise võimust
annaabi.ee 
