Torujate organite (seede-,hingamis-, kuse- ja suguorganid) ehitus on kihiline.Organid, mille valendik on väliskeskkonnaga ühendatud keha loomulikkude avade (suuava, sõõrmed, pärakuava, häbemeava, nisakanalid) kaudu, on valendiku poolt kaetud sidekoelise limaskestaga. Keskmist kihti , mis koosneb lihaskiududest, nim lihaskestaks. Vabu pindu, mis ei ole väliskeskkonnaga ühenduses, katab serooskest. Rinnaõõnes nimetatakse seda pleuraks, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneumiks. Ühesugust ülesannet täitvad organid moodustavad organite süsteemi. Eristatakse liikumis-, seede-,hingamis-, eritus-, sugu-, vereringe- ja meeleorganeid, närvisüsteemi, keha väliskatet ja sisenõrenäärmeid. Liikumisorganite all mõeldakse luid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid. Lihased kujutavad endast aktiivseid liikumisorganeid, ülejäänud moodustavad passiivse osa, mida nimetatakse skeletiks. 32. Silm
Ainult fastsiatest ja lihastest mood. Kõhu külgseina tagumist osa nim. niudeks. Välismaalilmaga on kõhuõõs ühenduses ainult emasloomadel emakatõrve kõhuõõnesuudme kaudu. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks, teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja neist väljaspool asuvad lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak. Kõhuõõs ja esimene osa vaagnaõõnest on seestpoolt kaetud serooskestaga, mid nim. kühukelmeks e. peritoneumiks. Kõhukelme jaguneb seinu vooderdavaks parietaalperitoneumiks ja organeid katvaks vistseraalperitoneumiks. Parietaalperitoneum sisaldab ohtralt närvilõpmeid, mis muudab sealsed põletikud väga valulikeks. 23. Seedeorganite mõiste ja üldine iseloomustus Seedeorganid moodustavad seedeaparaadi. Seedeaparaadis toimub toidu vastuvõtt, seedimine, imendumine ja seedimata toiduosade kõrvaldamine. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel,
PNG Kõhuõõne elundid võivad paikneda vistseraallestme suhtes 3 asendis Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 1. kõhukelmesiseselt e. intraperitoneaalselt s.t. täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks. Need elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad. Nende veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel. (magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, maks (peaaegu), umbsool ja ussripik) 2. poolkõhukelmesiseselt e.mesoperitoneaalselt (ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis) 3. kõhukelmeväliselt e.ekstraperitoneaalselt s.t. ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega (pankreas, neerud ja neerupealised, porn, kaksteistsõrmiksool)
JA VÄIKESE RASVIKU ● Suurrasvik OMENTUM MAJUS - algab mao suurelt kõverikult - katab põllena siseelundeid eest ● Kõhukelmeõõs - kõhukelme kahe lestme (parietaallestme ja vistseraallestme) vahel Kõhuõõne elundite paiknemine vistseraallestme suhtes 1. kõhukelmesiseselte INTRAPERITONEAALSELT - täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks - elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad - elundite veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel - magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, umbsool ja ussripik - maksa katab perituneum peaaegu täielikult, kinnitades ta diafragma alumisele pinnale 2. poolkõhukelmesiseselte MESOPERITONEAALSELT - ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis 3
annaabi.ee 
