koguni kuningaid. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. See tuli kokku üks kord kuus. Sellel koosolekul tegid kuningad rahvale geruusia otsuse teatavaks, kusjuures rahvas ei arutanud seda otsust, vaid võttis ainult hüüatustega selle vastu või lükkas tagasi. Sel viisil ei etendanud peaosa rahvakoosolek, vaid kuningad, efoorid ja geruusia. Sparta elanikkond jagunes spertiaatideks, perioikideks ja helootideks. Spartiaadid olid valitsevaks klassiks. Et neil tuli kogu aeg maha suruda oma orjade ülestõuse, siis oli neil tugev sõjaväeline organisatsioon. Nad elasid laagris nagu sõdurid, olles alati valmis välja astuma relvaga. Spartiaadid ei teinud tootvat tööd, lugedes põllu- ja käsitööd alandavaiks töiks. Suurema osa oma ajast veetsid spartiaadid sõjalistel harjutustel ja sõjaretkedel. Kõiki spartiaate loeti omavahel võrdseks. Perioikod ja
nõukogud. Ar. sugukonnad hõlmasid järjest enam maa, mis oli tähtsaim rikkus. Vara soetati ka piraatluse teel. Algas intensiivne raharinglus ning väiksemate maaomanike laostumine. Kehvemad jäid päris maata ja pidid teiste juurde sulasteks minema, lisandus ka võlaorjus. Sellises seisundis talupoegi nimetati eri maakonnis erinevalt: Argolises gümneedid, Sikyonis korünefoorid, Tessaalias penestid, Kreetal voikeedid jne. Viljakaist orgudest mägedesse tõrjutud vabu inimesi nimetati perioikideks. Kehtis suuline tavaõigus e. lihtrahvas pidi aristokraatiale kuuletuma. Sugukondliku vastutuse põhimõte: 1 sugukonnaliikme eksimuse eest vastutab terve sugukond (kasutati tihti ebasoovitavate pagendamiseks). VII saj. algas tugev diferentseerumine, käsitöö eraldumine põllumaj-st ja poliste teke. Töö efektiivsus suurenes oluliselt seoses rauast tööriistade levikuga, mis muutis ka töö korraldust.
727). Oli pärimuse järgi hea ja rahvameelne valitseja. Tema poeg Periandros (u 627 587) oli arvatavasti oma aja võimsaim valitseja Kreekas. Olevat muutnud isa leebe võimu hirmuvalitsuseks. U 583 kukutati Periandrose jäglane võimult ja Korintoses taastati aristokraatlik riigikord. Sparta Hiljemalt VIII sajandi keskpaiku vallutasid spartalased kogu Lakoonika maakonna: alistatud Lakoonika elanikud jagunesid vabadeks perioikideks ja orjastatud helootideks. U 730 710 vallutati nn I Messeenia sõja käigus naabermaakond Messeenia. VII sajandi keskpaiku vallandas messeenlaste ülestõus nn II Messeenia sõja, mille käigus spartalased taasalistasid Messeenia ja muutsid selle elanikud helootideks. Selles sõjas innustas poeet Tyrtaios spartalasi üksmeelele ja vaprusele võitluses Messeenlaste vastu. Vallutustega paralleelselt kujunes Spartale iseloomulik riigi- ja ühiskonnakord, mille
Ar. sugukonnad hõlmasid järjest enam maa, mis oli tähtsaim rikkus. Vara soetati ka piraatluse teel. Algas intensiivne raharinglus ning väiksemate maaomanike laostumine. Kehvemad jäid päris maata ja pidid teiste juurde sulasteks minema, lisandus ka võlaorjus. Sellises seisundis talupoegi nimetati eri maakonnis erinevalt: Argolises gümneedid, Sikyonis korünefoorid, Tessaalias penestid, Kreetal voikeedid jne. Viljakaist orgudest mägedesse tõrjutud vabu inimesi nimetati perioikideks. Kehtis suuline tavaõigus e. lihtrahvas pidi aristokraatiale kuuletuma. Sugukondliku vastutuse põhimõte: 1 sugukonnaliikme eksimuse eest vastutab terve sugukond (kasutati tihti ebasoovitavate pagendamiseks). VII saj. algas tugev diferentseerumine, käsitöö eraldumine põllumaj-st ja poliste teke. Töö efektiivsus suurenes oluliselt seoses rauast tööriistade levikuga, mis muutis ka töö korraldust. Põllutööd enam kõigile ei jätkunud, osa talupoegi lahkus võimaliku
annaabi.ee 
