Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, kohtunikku. Kodanike hulka ei kuulunud: naised, orjad, Ateenas alustati poiste harimisega 7.aastaselt, rikkamates võõramaalased. Orjanduslik ühiskond. peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid Sparta polis: Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid pojad kooli, kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning kolmeks: 1) spartiaadid(tavakodanikkond) 2) perioidid luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas (Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3) heloodid ainult poisse. Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes (spartiaatide maaorjad.) käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. Valitsemine: 2 kuningat (sõjaväepealikud) neile allus sõjavägi, 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted: 1) Thales Maailm
2) talupojad, käsitöölised 3) orjad. Rahvakoosolekul(Ekleesia) võisid osaleda kõik. Iga aasta määrati ametisse 6000 kohtunikku(Heliaia). Riigi elu korraldasid 500- liikmeline nõukogu(Bulee) ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas olid tähtsamad 10 strateegi(väejuhti).Kodanike hulka ei kuulunud 1) naised 2)orjad 3)võõramaalased. 5. Iseloomusta Sparta polist. V:Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid kolmeks 1)spartiaadid(tava kodanikkond) 2) perioidid(Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3)heloodid(spartiaatide maaorjad.) Valitsemine: 2 kuningat(sõjaväe pealikud) neile allus sõjavägi, kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusia.(otsustasid tähtsaimad asjad). Kuningaid kontrollisid 5 efooriat e.vaatlejat. Rahvakoosolek valis Geruusia. Poiste kasvatamine: 7.a. sõjakooli(treening) 20.a. Täielikud sõdurid ja 30.a. Võisid luua perekonda ja osaleda poliitikas. 6.Milline tähtsus oli spordil kreeklaste jaoks?
Selle moodustasid väikesed külad. Seal oli 200 000 elanikku. Riigikord ja ühiskond Spartas. Pärimuse järgi oli Lykuros oli käinud Delfi oraakli juures nõu küsimas linna rajamise kohta.Delfi oli jumal Apollonile pühendatud pühamu. Oraakel ütles et ta peab pühendama riigi Apollonile ja alluma talle.Sparta ühiskonnas eristati 3 seisust. Spartiaadid , Perioigid ja heloidid. Spartiaadid olid kodanikud riigis. Neid oli vähe , rohkem oli teiste seisuste esindajaid. Perioidid olid vabad inimesed spartas kellel kodaniku õigust polnud . nende hulgas ka talupojad. Nad tegelesid põllundusega. Heliodid olid orjad Spartas , nende hulgas olid ka Sparta alade varasemad elanikud. Nad pidid teenima kogu elanikkonda. Valitsemine spartas. Valitsemisega tegelesid spartiaakide seisus. Nende hulgas oli 2 kuningat, nad pidid ka sõjaväge juhtima ja jumalatele ohvreid tooma.Lisaks sellele tegeles valitsemisega vanemate nõukogu. Ülikud kes kontrollisid kuningate tegevust
aastaarvu pole konkreetselt teada. Elanikud muudeti oma sõltlasteks, orjadeks- heloodideks. Need kogukonnad, mis ei asunud kõige viljakamal alal, vaid pigem äärealal muudeti perioidideks, kelle ülesanne oli olla Spartale lojaalne ja anda mehi sõjaväkke, aga nad ei olnud heloodid. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, spartalased ei sekkunud sinna. Spartalane tööd ei teinud, tema sõdis. Käsitöölised olid ka perioidid. Esimese Messenia sõja järel vallutati Messenia. Spartalased surusid seal ka 7saj mässU maha, mis oli teine Messenia süda. Seal mängis rolli poeet Tyrtaios, kes ärgitas spartalasi võitlema. Sellega sai Spartast suurriik, hõlmates kaks maakonda. Messenialased pärast teist sõda muudeti samuti heloodideks.
kuningate juhtimisel vallutasid spartalased kogu Lakedaimoni maakonna, ja muutsid osa selle kesksel tasandikul , lõunapoolses osas asulas elavates elanikud oma orjadeks, heloodideks.Need elanikud, mis ei asunud seal viljakal tasandil , vaid äärealadel perioidideks, olid edaspidi sõltuvad kogukonnad, kes pidid olema spratale lojaalsed ja anda oma sõjajõud sparta käsutusse, olid eraldi väeüksus.Perioidid kuulusid Lakedaimonlaste hulka.perioodid jäävad välja kuna olid orjad. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, vabad inimesed, põllu harijad, spartiaatidel töö tegemine keelatud, käsitöölisi oli vaja ja seal Spartas asusid käsitöölised olid valdavalt periodidid.Ebaselge on meile millal see lakoonika vallutus aset leidis, see toorlaste /spartalaste sissetung. Tungisid Messeeniassse, I Messenia sõda. 7 saj keskpaiku olid messeenlased ülestõusnud, see suruti maha ja tuntud kui II Messeenia sõda ja sellega seostus spartalaste rahvuspoeet Tyetaios, tegi lahingulaule
annaabi.ee 
