(4) Põhja-Ameerika (5) Ladina-Ameerika (6) Austraalia (7) Aafrika (8) Venemaa 29. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Euroopa kirjanduslugu on meile jaoks kirjanduse ajalugu üldse, antiigist alates. Kui liikuda 18 sajandisse ja edasi, saab vooluloolisi mõisteid kasutada küll ja veel. (vt kirjanduslugu kuni 18. sajand küsimusest nr. 31) Sealt edasi kulgeb niimoodi: 1. valgustus - periodiseeringuks 18. sajand, mõjud klassitsismist; valgustus on pigem sotsiaal-poliitiline mõiste; filosoofiline sajand (voltaire, diderot etc) samuti didaktiline kirjandus ning haridusasutuste laialdasem levik (rahvaharidus), eristatakse kõrg-madalkultuuri ; kõrgkultuur seejuures standardne, hierarhiline (nt zanrid : eepos, tragöödiad) 2
jaoks, käib vahetu kirjanduse kirjeldamine, tekivad mallid ning mõisted ii. Vana-Rooma : noorem, "disainib valmis mudelid, mille kreeka on genereerinud", sestap ka nt klassitsismi eeskujuks (rafineeritum, kindlam, süsteemsem). kindlasti ei võta kõike kreekapärast üle, vaid sisaldab ka oma algupäraseid nähtusi c. Renessanss : periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab
Saksa õigusteadlane jagab Rooma õiguse ajaloo viieks perioodiks: Eel-ja varajane ajalugu - langeb kokku kuningate ajaga; Ius ja eelklassikaline õiguse aeg - langeb kokku vabariigi perioodiga; Klassikaline aeg - langeb kokku printsipiaadi ajaga; Järelklassikaline aeg - dominaadi ajastu; Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents.16 3.7. Protsessivormidest lähtuv periodiseering Viimaseks töös käsitletavaks levinud periodiseeringuks on protsessivormidest lähtuv liigitus, mille kohaselt jaguneb Rooma õiguse ajalugu kolmeks perioodiks: Legisaktsiooniline protsess; Formulaarprotsess; Kognitiivne protsess.17 16 Ibid 17 Ibid 11 4. Perioodide iseloomustused Erinevatele periodiseeringutele toetuvaid ajalooperioode võib iseloomustada mitmest erinevast küljest ja aspektist. Käesoleva töö piiratud mahust tingituna on autor otsustanud
tekkimine lükkab selle veidi ümber; malle ei teki ("pime"; ka sellepärast, et uusi tekste tekib vähe ), ent kristlik kultuur levib ning seob keskaegse kultuuri siiski terviklikuks. periodiseering oleneb sellest, kas alguseks võtta konstantinoopoli vallutamine ; kolumbuse jõudmine ameerikasse või näiteks trükikunsti (re)leiutamine; samuti piirkonnast - nt itaalias keskaeg al 14. saj. · renessanss : periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus
tajutakse kui katkestust, ent nt ülikoolide tekkimine lükkab selle veidi ümber; malle ei teki ("pime"; ka sellepärast, et uusi tekste tekib vähe ), ent kristlik kultuur levib ning seob keskaegse kultuuri siiski terviklikuks. periodiseering oleneb sellest, kas alguseks võtta konstantinoopoli vallutamine ; kolumbuse jõudmine ameerikasse või näiteks trükikunsti (re)leiutamine; samuti piirkonnast - nt itaalias keskaeg al 14. saj. (2) renessanss : periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse;
annaabi.ee 
