assimilatsioonid: /rs/ > /ss/ (persica > pessica). f) Mõnede lõpukonsonantide kadumine: /m/ ja /s/ (viimane ainult Kesk-Itaalias ja Daakias). 28. VL morfoloogilised eripärad võrreldes klassikalise ladina keelega Morfoloogia Kaks tendentsi: erandlikud vormid muutuvad - analoogia (ühtlustumistendents): igas tüüpkonnas väheneb erinevate vormide arv, väheneb tüüpkondade arv. - flektiivne e. sünteetiline keel → isoleeriv e. analüütiline keel (analüütilised v. perifrastilised vormid) Morfoloogia, anlüütilised konstruktsioonid a) 4. ja 5. käändkonna kadumine: 4. kk. sõnad → 2. kk. (fructus, us > fructus, i); 5. kk. sõnad → 1. kk. järgi (materies > materia). Ebareeglipärasuste kadumine 3. kk.-s b) Kesksoo kadumine: -um lõpulised → meessugu –us (templum > templus); mitmus (-a) → naissugu (labra mitm. sõnast labrum “huul”, vrd. pr. une lèvre) c) väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile.
(persica > pessica). f) Mõnede lõpukonsonantide kadumine: /m/ ja /s/ (viimane ainult Kesk-Itaalias ja Daakias). Morfoloogia Kaks tendentsi: erandlikud vormid muutuvad - analoogia (ühtlustumistendents): igas tüüpkonnas väheneb erinevate vormide arv, väheneb tüüpkondade arv. - flektiivne e. sünteetiline keel isoleeriv e. analüütiline keel (analüütilised v. perifrastilised vormid) Morfoloogia, anlüütilised konstruktsioonid a) 4. ja 5. käändkonna kadumine: 4. kk. sõnad 2. kk. (fructus, us > fructus, i); 5. kk. sõnad 1. kk. järgi (materies > materia). Ebareeglipärasuste kadumine 3. kk.-s b) Kesksoo kadumine: -um lõpulised meessugu us (templum > templus); mitmus (-a) naissugu (labra mitm. sõnast labrum "huul", vrd. pr. une lèvre) c) väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile.
40. Valentsi suurendamine Poiss jookseb (sihitult) VS Poiss jookseb sadat meetrit. Sporditemaatikas tehakse 1-valentsilisest 2-valentne. · Aplikatiivid mõnes keeles on võimalik viia vabasid laiendeid objektiks ja sellega suurendada valentsi ühe võrra. Normaalolekus on väiksem valents, aga lisatakse midagi juurde. Verbile lisatakse tunnus, mis võimaldab sinna midagi juurde tuua. · Kausatiivid kausatiivkonstruktsioonid on morfoloogilised, leksikaalsed ja perifrastilised. · Lokatiivne vaheldus perfektiivsuse partikli lisamine võimaldab valentsi lisamist, nt reisin kogu maailmas VS reisisin kogu maailma läbi. 41. Whaley kõneaktid Keele ehituslik pool kohandub vastavalt sellele, mida inimesed keelelt nõuavad. Ülemaailmselt on igas keeles 3 funktsiooni välja arenenud: küsimuste moodustamine, käskluste esitamine ning kinnituste tegemine. Need
kestma) piirivõimalusega (minema, ehitama, saavutama). Piirivõimaluseta on staatilised ja osa duratiivseid verbe (vulisema), piirivõimalusega momentaanid (seisatama, lõppema, ärkama, murduma) ja osa kontinuatiive (ehitama, kirjutama, minema). 9. Mis on ja kuidas vormistuvad öeldise grammatilised kategooriad, mida on vaja teada nende õigekeelsusest? pööre (isik + arv), tegumood, aeg, kõneviis, kõneliik. Morfoloogilised ja perifrastilised vormid. Need tähendused võivad väljenduda kas puhtmorfoloogiliselt, s.o verbi tunnuste kaudu, või leksikaalmorfoloogiliselt -- tarindi kaudu, mis koosneb üldise tähendusega (abiverbitaolisest) verbist ja põhiverbi käändelisest vormist, nt saab olematuleviku väljendamisel, pidi lugema kaudsuse väljendamisel Öeldise isiku- ja arvuvorm oleneb aluse vormist ja sisust. Öeldis ühildub täisalusega harilikult isikus ja arvus