sedasi, et nad langeksid täpselt võrkkestale ja terava nägemise korral foveo centralise piirkonda (tsentraallohu piirkonda). c)pärissoonkest kõige sisemine võrkkest ehk reetina. Võrkkestas paiknevad nägemisretseptorid ehk sensorid, need on kepikesed ja kolvikesed. Kepikestel ja kolvikestel on erinev funktsioon. *Kepikesed seotud nägemisega hämaras ja pimedas. Kepikesed on paigutatud perifeersemalt, ehk külgedel. *Kolvikesed - seotud nägemisega valges. Kolvikesed on paigutatud tsentraalsemalt. Kõige rohkem kolvikesi on tsentraallohu(foveo centralis) piirkonnas. Silma optiline aparaat fikseeribki kujutise sellisena, et ta langeks tsentraallohu piirkonda. Võrkkestas on üks koht, kus üldse nägemisretseptoreid ei ole. See on nägemisvälja väljumiskoht ehk pimetähn. 2. Nägemismeele tsentraalsed juhteteed
jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ürgsugurakkudest tekkinud diploidsed rakud, mis on ühendatud plasmasildadega, neist arenevad spermatotsüüdid. Spermatotsüüdid jagunevad primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad meioosi I jagunemise ning muutuvad sekundaarseteks spermatotsüütideks. Sekundaarsed spermatotsüüdid on väga lühikese elueaga ja läbivad kiiresti meioosi II
protein), mis viib valgu jälle GDP vormi. Transport toimub GDP-GTP gradendi toimel. Ran-GTP vabastab import-retseptori ehk importiini tema koormast. 8. Kuidas paiknevad tuumas kromosoomid ning kuidas paiknevad tuumas rohkem geene sisaldavad kromosoomid? Kromosoomidel on tuumas igal ühel oma piirkond, territoorium. Rohkem geene sisaldavad kromosoomid paiknevad tuumakeses tsentraalsemalt ja vähem geene sisaldavad perifeersemalt. 9. Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest? Pole eraldatud membraaniga, ning ained, mis asuvad mujal karüoplasmas võivad sinna vabalt difundeeruda. 10. Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus? Tuumake ehk transkriptsioonivabrik 11. Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla? Mis selle numbri määrab? Tuumakeses toimib rRNA süntees ja ribosoomide subühikute moodustumine.
Ka kolm kesta, kuid võivad olla väga õhukesed. Väiksemates veresoontes subendoteliaalkiht puudub. Lisaks on intima ja meedia piiril paiknev sisemine elastne membraan. Arterioolides võib sem puududa ja selle asemel on elastsetest kiududest võrgustik. * segatüüpi – üleminek elastselt lihaselisele. Sellised on suures osas unearter. Koosneb kolmest kestast. Meedias on rohkelt silelihaskudeja nende vahel elastseid membraane koos kollageeni kiududega. Lihaskoe hulk suureneb perifeersemalt. 31. Veenid. Vena. Viib verd kudedest südame suunas (v.a värativeenid). Õhemate seinadega vrdl arteritega, muidu samad 3 kihti. Veenide lihaskiht on kehvemini arenenud. Veenide seina sisekiht mood. veeniklapikuid, mis avanevad vaid südame suunas. 32. Kapillaarid. Peenikesed, üksteisega võrgustkuna seotud torukesed kudedes. Vere liikumine on nendes kõige aeglasem. Sisemust kattev endoteel on ühe rakukihi paksune ja sellele järgneb basaalne kiht. 33. Immuunsüsteemi üldiseloomustus.
udaraks Emassuguorganitele on iseloomulik tsükliline talitlus OVAARIUMI EHITUS. OVARIAALFOLLIIKULID. TERTSIAARNE FOLLIIKUL. Munasarjades paiknevad ja arenevad ootsüüdid, samuti toimub hormoonide östrogeeni ja progesterooni produtseerimine Pealt on kaetud organ ühekihilise kuupepiteeliga, selle alla jääb kiudsidekoeline valkjaskest Munasarjad on kompaktsed organid, neis eristatakse perifeersemalt paiknevat koort ja tsentraalselt paiknevat säsi (v.a eq) Munasarja koores paiknevad erinevas arengujärgus folliikulid, viimaste vahel paikneb sidekoeline strooma Munasarja säsi moodustab veresoonterohke kohev sidekude Munasarja koores valkjaskesta all paiknevad kõige väiksemad folliikulid – primordiaalsed Folliikul sisaldab primaarset ootsüüti, mida ümbritseb üks kiht lamedakujulisi follikulaarepiteeli rakke
aga hoopis (Ran-)GAP(GTPase activating protein), mis viib valgu jälle GDP vormi. Transport toimub GDP-GTP gradendi toimel. Ran-GTP vabastab import-retseptori ehk importiini tema koormast. 8. Kuidas paiknevad tuumas kromosoomid ning kuidas paiknevad tuumas rohkem geene sisaldavad kromosoomid? Kromosoomidel on tuumas igal ühel oma piirkond, territoorium. Rohkem geene sisaldavad kromosoomid paiknevad tuumakeses tsentraalsemalt ja vähem geene sisaldavad perifeersemalt. 9. Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest? Pole eraldatud membraaniga, ning ained, mis asuvad mujal karüoplasmas võivad sinna vabalt difundeeruda. 10. Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus? Tuumake ehk transkripstioonivabrik 11. Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla? Mis selle numbri määrab? Tuumakeses toimib rRNA süntees ja ribosoomide subühikute moodustumine. Inimese
annaabi.ee 
