Oli aastail 19891992 Eesti Kristliku Liidu liige. Lagle Parek - on Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 Islandi väljak - Tallinna kesklinnas asuv Rävala puiesteega piirnev haljastatud plats ning sellest kagu poole jääv sõidu- ja parkimisriba selle platsi ja Välisministeeriumi hoone vahel. _____________________________________________________________________ Iseloomusta NSVL süsteemi ( majandus, poliitika, õigused, vabadused ) ? 1988 perestroikas oli NSVL majandus põhjas, plaanimajandus ei vedanud ka vilja. Töölistel, puudus motivatsioon oma tööd hästi teha. 80ndate lõpus hakatakse vaikselt lubama eramajandusi. Seega hakkas tekkima ka omavaheline konkurents. Varem ei saanud kaupade hindu ei tõsta ega langetada. Nüüd see oli aga võimalik ning kaubavalik muutus mitmekesisemaks. Maal algab tööpuudus, sest kolhoosid läksid pankrotti. 90ndate lõpuks on edukamad maainimesed teinud
(siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroka-meelsed tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov Jegor Ligatsov A. Jakovlev (glasnosti idee (Poliitbüroo liige) autor) B. Jeltsin (Moskva parteijuht, kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1) liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2) demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: · 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised NSV Liidus
1985. aastal oli Reagan väga enesekindel ja kuulutas rahvale, et ta usub kindlalt kommunismi lagunemisse. Sellega algas "võitlus" Reagani ja Gorbatsovi vahel. Oli loomulik, et Gorbatsovi eesmärk oli säilitada ja hoida puutumatuna Nõukogude Liitu. Varsti, pärast Gorbatsovi võimuletõusu kirjutas too menuka manifesti Perestroika, mille eesmärgiks oli teavitada maailma uue dünaamilise liidri mõtetest ja plaanidest. Perestroika tunnuseesmärk oli "võimsam" Nõukogude Liit. Perestroikas soovitas ta Reaganil mõelda, et kas too ikka Nõukogude Liidu majanduslikult ära kurnata ja hoiatas, et sellest plaanist ei tule midagi välja. Reagani ja Gorbatsovi maailmavaated oli väga erinevad, aga neil oli üks sarnane ideaal- nagu Reagan lükkas ka Gorbatsov resoluutselt tagasi mõtte rünnata Ühendriike või Lääne-Euroopat ning pani veto igasugusele tuumalöögi lootuse hellitamisele. Ronald Reagan oli hästi kursis Afganistaaniga, kuna Nõukogude Liidu ja Afganistaani
Sellega seoses tõusis TV, raadio, ajakirjanduse tähtsus. Poliitiline elu liberaliseerus - suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati jne. (siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroika-meelsed ja tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov, Jegor Ligatsov,Jakovlev (glasnosti ideeautor) Jeltsin (Moskva parteijuht kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1.liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2.demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised NSV Liidus
Osaliselt rahanduse erastamine jne. Toimub kõik suures osas nomenklatuuri kuuluvate inimeste poolt. Olulist rolli etendavad erinevad komsomolitegelased. Komsomoli kõrval väga tähtis seltskond on veel julgeolekutöötajad, kellele ka informatsioon oli ühiskonna tegelikult seisukorrast hoopis teine kui tavainimesel jne, kasutasid ära seda, kuidas alus panna oma ärile. On üks põhjuseid, miks rahvas pettus perestroikas. Kui 1990 oleks võikiht leiva peal paks olnud, siis sisemine areng NL-s oleks võinud hoopis teistsugune olnud olla. 5.Võimuvahekorrad keskus-liiduvabariik Gorbatšovi eesmärk- NSVL terviklikkuse säilitamine. Kaadrimuudatus puudutas ka liiduvabariikide juhtkondi, uutel inimestel oli suurem tegutsemisvabadus, olid vähem sõltuvad, pol reform andis veelgi tegutsemisvabadust juurde jne. Regioonid hakkavad tasapisi oma poliitikat teostama.
annaabi.ee 
