Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi NSVL presidendi ameti kohalt ja teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Boris Jeltsin võitis selle ning muutus populaarseks. NSVL lagunes ning Eesti, Läti, Leedu iseseisvusid. Boris Jeltsin oli esimene Venemaa president. Ta surus augustiputsi maha, oli Gorbatsovi vastane ning tema ütles, et NSVL pole tähtsust. Fosforiidikampaania 1987, rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. MRP AEG 1987, ühendus mis seadis oma eesmärgiks MRP salajase lisaprotokolli avalikustamise.
üleminekuperiood Eestis - SRÜ -Sõltumatute Riikide Ühendus Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu sametlahutus -1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. augustiputs -vandenõulased püüdsid vägivaldselt kõrvaldada Mihhail Gorbatsovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. oli 18.22. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. Täpne kuupäev: suveräänsusdeklaratsioon - 16.nov. 1988 ENSV Ülemnõukogu otsus ,,Eesti riiklikust staatusest" - 30.märts. 1990 Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 20. august 1991 Balti kett 23. august 1889 rahvahääletusel võetakse vastu Eesti Vabariigi põhiseadus 28. juuni 1992 presidendi ja riigikogu valimised 20. sept. 1992 võõrvõimude lahkumine Eestist jõuab lõpule 31. aug. 1994
aasta algul ning esialgu osales neis ka M. Gorbatsov. Kuid mitte pärast kevadet. 18.22. augustil 1991 toimus Nõukogude Liidus riigipöördekatse tollane nimetus Augustiputs. Võimu ülevõtmiseks moodustati isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee(RESK), rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja Nõukogude Liidu valitsusse kuulunud vandenõulasi püüdis vägivaldselt kõrvaldada Mihhail Gorbatsovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. 19. Augusti hommikuks teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et ,, haigestunud'' Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Putsistide põhieesmärk oli Gennadi Janajevi sõnul järgi hoida ära Nõukogude Liidu likvideerimise ärahoidmine. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, esinduskogud saadeti laiali, Moskvasse viidi väed, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa
reageerisid sellele allakirjutanute tagakiusamisega. Peamisteks vahenditeks sellel perioodil saidki avalikud kirjad ja pöördumised võimuorganite ning välisriikide valitsuste poole. Palvekirjadeks neid kirju vist nimetada ei saa (erinevalt 19. sajandist), aga kirjade avaldamine välismaal suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Sündmused hakkasid aktiviseeruma 1985.a. tänu olukorrale Venemaal (nii nagu 19. sajandilgi). Seekord siis tänu M. Gorbatsovi perestroikapoliitikale. Perestroikavõimalusi ära kasutades lülitusid taasiseseisvumisprotsessi enamik haritlasi. 1987.a. peeti maha ,,fosforiidisõda" vastuseks Moskva keskametkondade kavadele uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse. Teadlaskond algatas ajakirjanduses vastukampaania ja sellest kasvasid välja kõikjal Eestis toimunud rahvakoosolekud ja üliõpilaste juhitud protestiüritused. Rahvas oli üle hulga aja jälle
22. juuli-1. august 1980. aastal – Moskva Suveolümpiamängude Purjeregatt, milleks valminud paljude Tallinna ehitiste hulka kuulus ka uus Teletorn. 19.august 1991- Moskvas toimus Augustiputš. Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse käigus üritas isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee vandenõulasi vägivaldselt kõrvaldada Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi ametikohalt ning teha lõpp tema liberaalsele perestroikapoliitikale. 20. august 1991 – vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21.augusti varahommikul tegid Vene Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. Käputäis relvastatud Eesti kaitsjaid sulgus torni tipu ruumidesse. 26. november 2007 – 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele.
Eesti Ülemnõukogu otsustas seoses sellega korraldada ennetava referendumi. Ligi 80% hääletanuist vastas küsimusele, kas ta soovib ,, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist" jaatavalt. 4. EESTI VABARIIGI TAASTAMINE 1991. aasta augustis toimus Moskvas riigipördekatse ehk nn. augustiputs. Isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee püüdis vägivaldselt kõrvaldada Mihhail Gorbatsovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, Moskvasse viidi väed, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa massiteabevahenditest suleti. Vandenõulaste eesmärgiks oli Nõukogude Liidu säilitamine tema vanal kujul. Sellises olukorras, kus Moskvas kerkisid barrikaadid ja Pihkvast venisid Tallinna poole tankikolonnid, leidsid Eesti erinevad poliitilised rühmitused lõpuks ühise keele. 20
Hääletustulemustest sai ka mõjus vahend Balti riikide iseseisvuse kaitseks ja Läänes tehtavaks selgitustööks. Kremli juhtkonnale oli säärane olukord vastuvõetamatu ning 19. augustil 1991 püüdis Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja Nõukogude Liidu valitsusse kuulunud vandenõulasi vägivaldselt kõrvaldada Mihhail Gorbatsovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa massiteabevahenditest suleti. Paralleelselt võimuvõtmisega Moskvas loodeti allutada uuesti ka Baltimaad, Nõukogude väed ründasid strateegilisi punkte, näiteks teletorni. Need olid kõigi jaoks ärevad päevad kas tõesti nullitakse nüüd kõik vabadusepüüded ära, kas tõesti läheb elu
annaabi.ee 
