Kui nõusolekut teabe edastamiseks ei anta, peab maavalitsus andma teavet eelnimetatud isikute kohta sellisel määral ja viisil, mis ei võimalda tuvastada lapsendatu bioloogilisi vanemaid, vanavanemaid, õdesid või vendi, kes ei ole teabe edastamiseks nõusolekut andnud (PKS § 164 lg 7). 22 Peresisene lapsendamine Peresiseseks lapsendamiseks nimetatakse abikaasa lapse lapsendamist. Sageli suhtutakse sellesse kui perekonnanime muutmisse, kuid ka peresisesel lapsendamisel on pöördumatud õiguslikud tagajärjed ning lapsendamisega muudetakse lapse identiteeti. Peresisene lapsendamine on enam õigustatud nn vallaslaste puhul ning sel juhul paraneb lapsendamisega lapse sotsiaalne staatus. Lapse perekonnanime saab muuta maavalitsuse rahvastikutoimingute talituses last lapsendamata.
Peetakse enamasti sarvedega piimakitsi. Eesti kitsed on enamasti sarvedega, värvuselt valged, hallid või pruunid, kuid leidub ka kirjusid ja musti kitsi. Kitsekasvatus tase on Eestis küllalt väike. (Piirsalu, P.) Senini on Eestis põhiliselt tegeletud üksikute kitsede pidamise ja kitsekasvatust on vähesel määral. Enamasti on kitse kui hobiloom. Kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu valmistamise oskused kitsepiimast on tagasihoidlikud või puuduvad üldse, mis on olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on 5 kitsepiima tarbitud farmisiseselt ning turustatud piima kogused on olnud minimaalsed. (Piirsalu, P.)
Piimajõudluse kohta objektiivsed andmed puuduvad, sest kitsede osas ei ole Eestis jõudluskontrolli peetud. Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et senini on Eestis tegeldud enam üksikute kitsede pidamise kui kitsekasvatuse arendamisega. Sageli on kitsede pidamise eesmärgiks olnud kitse kui hobilooma pidamine. Enamus kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu valmistamise oskused kitsepiimast on tagasihoidlikud või puuduvad üldse, mis on olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on kitsepiima tarbitud farmisiseselt ning turustatud piima kogused on olnud minimaalsed. Riiklikul tasandil ei ole kitsekasvatust vajalikul määral propageeritud ja toetatud.
interpreteerimine. 3. Lähtudes ahistaja vastutusest seoses rolli ja Ühelt poolt iseloomustab vastutuse dimensiooni ahistaja suhete tegevuspiirkond, mis seondub tema rolliga ning tal võivad olla iseloomuga lapsega saab lapse väärkohtlemise jagada lapsega mitmesugused suhted: (1) ahistajaks võib olla peresiseseks ja pereväliseks lapse väärkohtlemiseks. lapsevanem või teised pereliikmed, millisel puhul on tegemist Lisaks eelnimetatud vastutuse tegevuspiirkonna identifit peresisese lapse väärkohtlemisega; (2) ahistajaks võib olla seerimisele lapse väärkohtlemisel seondub antud mõistega ka inimene väljas poolt perekonda (näiteks professionaalsete rollide lapse esindajad) ja siis on tegemist perevälise lapse väärkohtlemisega
annaabi.ee 
