sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 1224 1227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Pilet nr. 6 1.Liivi sõja põhjused, ajend ja tulemused- Liivi sõda 1558-1583. PÕHJUSED: 16. saj. Keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Taani oli sel ajal võimas meremaa aga Rootsile ei meeldinud see,et Taani Läänemeres peremehetses. Taani ,Rootsi,Poola ja Venemaa tahtsid Vana-Liivimaad endale,sest neid huvitas Läänemeri, samuti soovis Ivan Julm ''akent euroopasse''. AJEND: Sõja ajendiks sai Ivan julma idee ,mis oli Tartu Maks,mis tuli 3 aasta jooksul ära maksta aga kuna kulda ega hõbedat ei olnud kuskilt näha ja korjandust samuti mitte alustati Narva piiramisega. TULEMUS:Rahvaarv kahanes poolevõrra (katk,eestlased sattusid sõjakeerisesse ja suur näljaaeg mida nimetatakse ka väikeseks jääajaks
alistusid. Teose põhiosa käsitleb eestlastevastast võitlust, ent palju ruumi on pühendatud ka Läti alal elanud hõimude alistamise kirjeldamisele. Seega on kroonika peamiseks allikaks tolleaegse Eesti ja Läti ajaloo kohta. Pilet nr.6 1.Liivi sõja põhjused, ajend ja tulemused. *Põhjused: 16. sajandi keskpaigaks oli Vana – Liivimaa aeg on ümber saanud. Siinne poliitiline korraldus – keskvõimu puudumine – ajast maha jäänud. Naabrid olid tugevaks saanud – Läänemerel peremehetses Taani, Rootsi oli vabanenud Taani alt ja talle kuulus Soome, Poola oli tõusuteel (ühinenud Leeduga), Venemaal troonil Ivan IV (Ivan Julm), kes tahtis “akent Euroopasse” *Ajend: TARTU MAKS, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine – s.t. nõudmised olid seega õiguspärased. Maksu (üks hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. *Tulemused:1582 Jam Zapolski vaherahu – Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale
kapitalistlik majandus. Arvamus Statistilise analüüsi tulemusena märkis A.Kollontai, et 1870ndate aastate algus oli Soomele peaaegu pideva majandusliku tõusu periood, sellele aitas kaasa rida sotsiaalpoliitilisi momente. Oli ilmne, et Soome tööstust ootab suur tulevik. Rahvamajanduse pale ning iseloom muutusid järsult: nõrgaltarenenud tööstusega agraarmaast, kus domineeris käsitöönduslik toomine ja kodutööndus, sai industriaalmaa, kus peremehetses ning andis tooni suurkapital. Fiasko Samaaegselt toimus kapitalismi kiire areng ka Venemaal. Kapitalismi ülekasvamine imperialismiks teravdas kõiki vastuolusid, kaasa arvatud vastuolusid tsarismi ning rõhutud rahvaste vahel. Sellest algas ka pealetung Soome autonoomiale. 1899.aastal tsaari manifestiga allutati Soome seadusandlus ülevenemaalisele seadusandlusele. Eesmärk oli sellel vaid üks võtta Soomelt ka need vähesed vabadused, mis talle olid jäetud, ning muuta ta tsaaririigi
näide on Tallinna kiviarhitektuur. Siia rajati ilusaid hilisgootikas valminud hooneid. Tarbekunstis ja maalikunstis andis eeskuju Saksamaa, hiljem ka madalmaad. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalingud. Hiljem jõudis siia renessanss, umbes 1520 aastatel. Liivi sõda 1558 - 1583 16. sajandi keskpaigaks oli Vana Liivimaa aeg on ümber saanud · Siinne poliitiline korraldus keskvõimu puudumine ajast maha jäänud · Naabrid olid tugevaks saanud Läänemerel peremehetses Taani, Rootsi oli vabanenud Taani alt ja talle kuulus Soome, Poola oli tõusuteel (ühinenud Leeduga), Venemaal troonil Ivan IV (Ivan Julm), kes tahtis "akent Euroopasse" Liivi sõja ajend: TARTU MAKS, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine s.t. nõudmised olid seega õiguspärased. Maksu (üks hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. Sõja algus · 1558 jaanuaris rüüstavad Vene väed Ida-Eestis ja Tartu piiskopkonda
annaabi.ee 
