Kartuli-kiduuss Eliise Hendrikson 8b klass Kartuli-kiduuss kollane kartuli-kiduuss kahvatu kartuli-kiduuss ümarussid kuulub ohtlike taimekahjustajate nimekirja avastamisel rakendatakse kohustuslikud tõrjeabinõud peremeestaimed on enamasti maavitsalised, põhiliselt kartul,tomat ja baklažaan põhjustab suuri saagikadusid Emased ja isased Isased on ussikujulised silmaga nähtamatud, ca 1200μm pikkused Emased on ümarad läbimõõduga ca 450μm mooniseemnesuurused tsüstid paksenenud kestaga siseorganid on degenereerunud, sisaldades sadu mune Tunnused kahjustusele viitavad kidurakasvulised alad põllul mugulate arvu ja
· Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab enamasti juuremädanikku ja haavandeid tüvel. · Põhjustab ulatuslikke kahjustusi tamme (Quercus sp.) liikidel. · äkksurm mõjutab suurt hulka aias kasvatatavaid liike ja aiasaaduseid · Võib nakatada vilja- või pähklipuid ja teisi dekoratiivtaimi: samblaid, sõnajalgu, okaspuid, heintaimi, liiliaid...
Levib õhu kaudu eostega, aga ka pinnases kas kokkukasvanud juurte kaudu haigelt puult tervele või külmaseenele omaste risomorfide abil läbi mulla. Okaspuudel näitab haigestumist okaste kolletumine, juurdekasvu vähenemine, vaigujooks juurekaela ümbruses. Lehtpuudel hõreneb kõigepealt lehestik ning võrasse ilmuvad kuivanud oksad. Eestis peamiselt 3 liiki. Põhja-külmaseen Armillaria borealis patogeensus: keskmine. Risomorfide esinemine: palju. Peremeestaimed: kuusk, mänd, kask. Tutt-külmaseen Armillaria cepistipes - patogeensus: nõrk. Risomorfide esinemine: väga palju. Peremeestaimed: okaspuud, lehtpuud. Tõmmu külmaseen Armillaria ostoyae - patogeensus: kõrge. Risomorfide esinemine: vähe. Peremeestaimed: noored okaspuukultuurid, harvem ka vanemad. Levinuim ja ilmselt ka kõige ohtlikum. Juuremädanik peamiselt männil. · Jänesvaabik Ganoderma applanatum Mitmeaastane. Valgemädanik. Lame, kõva,
vee ja mineraalainete transport seenest taime. Ehitus ja tüübid. Endomükoriisa: Arbuskulaarne mükoriisa, orhidoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa. Ektomükoriisa: ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoidne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa 1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM); Seened hõimkonnast Glomeromycota moodustavad sobilike taimpartnerite rakkudes arbuskuleid, või ka vesiikulid. Hüüfid on vaheseinteta. Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi. AM on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp põhilised tunnused esinesid juba 400 miljonit aastat tagasi vanaaegkonnas Ordoviitsiumis peamiseks anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide e. arbuskulite esinemine taimejuure rakkudes.
Selle põhjus võib seisneda polükultuuride segavas toimes (kahjurid ei leia peremeestaime nii lihtsalt üles kui monokultuuride puhul) ja selles, et polükultuurid pakuvad kahjurite looduslikele vaenlastele 8 mitmekesisemat toidubaasi, mis suurendab kahjurite vaenlaste kohalolekut ja bioloogilist kontrolli. Külvikorra tõttu peavad kahjurid iga aasta migreeruma uutele põldudele, et leida omale meeldivad peremeestaimed (Parker et al. 2016). Üks loodusliku mitmekesisuse kasu on tolmeldavate putukate kaitsmine, mis on tähtis paljudele kaheidulehelistele kultuurtaimedele. Kimalaste pesade asustustihedus on kõrgeim just mitmekesistemates elupaikades. Üldiselt looduslik mitmekesisus omab mitmeid eeliseid kultuurtaimede tasandil. Talu või farmi tasandil looduslikul mitmekesisusel on teistsugused väärtused kui ühe põllu tasemel. Näiteks saab looduslikku mitmekesisust suurendada ühe
Monitooringu käigus tuvastati patogeen veel ka vanas viljapuuaias Jõgevamaal, mis tõestab bakteri loodusliku leviku võimalust. ( ( Eesti puuviljanduses on seetõttu kriitiline olukord, kuna Eesti on Euroopa Liidu sees ametlikult nimetatud viljapuu- baketrpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Seega tuleb rakendada nulltoleransti ja võimalikult rangelt likvideerida levikuoht kõikides haiguskolletes, sj. hävitada kõik peremeestaimed (õunapuud, pirnipuud, ebaküdooniad, tuhkpuud, viirpuud, toompihlakad ja pihlakad jt.) 500 m raadiuses saastunud maatükist (nn. saastumisohu vööndis) ja teostada tihedat kontrolli seda ümbritseva 500 m laiuses puhvertsoonis, milles hävitada kõik sümptomaatilised peremeestaimed. ( ( Eraisikute valduses olevate taimede hävitamise kompenseerimist riik ette ei näe. Puukoolides ja viljapuuaedades
annaabi.ee 
