on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Sümpatriline liigiteke See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke
oma leviala. Geograafiline ehk allopatriline liigitekke · Ühe liigi jagunemine kaheks või enamakas geograafilise isolatsiooni tõtt (mäeahelike teke, mandrite triiv) Sümpatriline liigiteke · See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. · Algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishodele · nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood · Erinev käitumine paaritumisperioodil Hübriid-liigiteke · Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid · Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. · Looduses sünnib hübriide harva · nt. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Peamised tegurid liigitekkeks: · mutatsioonid · geenitriiv · looduslik valik
Diploidne sügoot läbib seejärel koheselt meioosi, mille tulemuseks on neli diploidset tuuma. Viimaste mitootilise jagunemise tagajärjel valmib kaheksa haploidset kotteost. Seega iseloomustab kottseeni nii dikarüoosse kui diploidse faasi lühiealisus. Oluline iseärasus võrreldes kandseentega on viljakeha moodustumine haploidsetest hüüfidest! Kottseened võivad moodustada spetsiaalseid seeneniidistiku struktuure, mis on seotud parasiteerimisega erinevatel peremeesorganismidel. Nendeks struktuurideks on peremehele kinnitumiseks (apressooriumid) ja peremehe rakkudest toitainete imamiseks arenenud struktuurid (haustorid). Enamik kottseeni on haploidsed organismid, kuid mõned, näiteks pagaripärm (leivapärmkottseen, Saccharomyces cerevisiae) võivad olla ka diploidsed. Diploidsed pärmirakud on võimelised piiramatul arvul suguliseks paljunemiseks pungumise teel nagu haploidsed rakudki. Toitumine ja bioloogia
Peripatriline – väike osa isendeid asutab uue ala väljaspool areaali Parapatriline - liigi varieeruvus kohastuste tõttu Sümpatriline - Liigi jagunemisel kaheks või enamaks liigiks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). 15. Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele Elurikkus on suurim vanades ökosüsteemides nt Ürgmetsad, vihmametsad ja puisniidud. 16. Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Poolustest ekvaatori suunas elurikkus suureneb, kuna seal on sobilikumad keskkonnatingimused paljudele liikidele ja vanemad ökosüsteemid. 17. Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele
nad lülitavad sisse rakkude kõrvaldamise protsessi, märgistavad patogeenikattestruktuuriga ja augustavad raku plasmamembraani 274. Rakuline kaitse: neutrofiilid, makrofaagid (võimelised minema rakuvaheruumi ja atakteerima sealseid patogeene), eosinofiilid, basofiild, NK-rakud (hävitavad viiruinfitseeritud rakke ning kasvajarakke) 275. Patogeenide spetsiifilisus: patogeenid on evolutsioneerunud nii, et peremeesorganismidel oleks raskem neid hävitada, nt peremeesrakusisene paljunemine salmonellal, kaitsev limakapsel, fagotsüüte hävitavad mehhanismid, biofilmide moodustumine 276. Adaptiivne immuunsus: koosneb spetsialiseernud rakkudest ja protsessidest, millega tagatakse veelgi efektiivsem kaitse, pärast võõrkeha avastamist toimub spetsiifiline immuunvastus 277. T-rakud: abi-T-rakud stimuleerivad B-lümfotsüütide diferentseerumist antikehasid tootvateks plasmarakkudeks, tapja-T-
annaabi.ee 
