sajaliikmeline. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu, valitsus oli parlamendi ees vastutav. Asutav Kogu pidas viis istungjärku, s.o 170 istungit, võeti vastu üle 800 seaduse. Näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, seisuste kaotamise seadus, mis lõi riigis uue õiguskorra alused, ja perekonnaseisuseadus, millega kirik lahutati riigist jne. Saadikud läkitasid tervitusi, arutasid teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitasid järelpärimisi valitsusele, jälgisid välispoliitilisi sündmusi ja avaldasid nende suhtes oma arvamust. 20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu. XI Riigikogu 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Riigikogu käis valimas 555 463 kodanikku 897 243 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 61 protsenti
Naise ja mehe võrdõiguslikkus Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine on vanemate õigus ja kohustus Laste huvi; võrdõiguslikkus Isiklik side eestkostja ja eestkostetava vahel Lapse õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon Perekonnaõiguse allikad 1865 - 1920 Balti Eraseadus (BES); Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi talurahvaseadused; kirikuõigus 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu) 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK) 1941 - 1944 BES; abielu seadus; perekonnaseisuseadus 1944 - 1970 APEK (erineb 1940. a APEK-st) 1968 Üleliidulised abielu- ja perekonna-seadusandluse alused (APSA) 1970 1995 ENSV abielu- ja perekonnakoodeks (APK) 1995 - 2010 EV Perekonnaseadus (PKS 1995) 1.07.2010 Perekonnaseadus (PKS 2010) Riigiülene õigus
Presidendi institutsiooni pooldasid reeglina parempoolsed parteid, kes olid Asutavas Kogus vähemuses. Neil jäi üle üksnes oodata "paremaid aegu", et siis välja tulla põhiseaduse muutmise kavaga. 27.29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 80 seaduse, näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, aga ka seisuste kaotamise seadus ja perekonnaseisuseadus, millega lahutati kirik riigist jpt. Oma tegevusaja jooksul jõudsid Asutava Kogu saadikud saata välisriikidesse tervitusi, arutada teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitada järelepärimisi valitsusele, jälgida välispoliitilisi sündmusi ja avaldada nende kohta oma arvamust. Asutava Kogu tehtu vääriks kõrget tunnustust ka tänapäevaste standardite kohaselt: ilma suuremate erakondadevaheliste lahkhelideta suudeti lahendada Eesti riigi jaoks üliolulised küsimused.
Presidendi institutsiooni pooldasid reeglina parempoolsed parteid, kes olid Asutavas Kogus vähemuses. Neil jäi üle üksnes oodata "paremaid aegu", et siis välja tulla põhiseaduse muutmise kavaga. 27.–29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 80 seaduse, näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, aga ka seisuste kaotamise seadus ja perekonnaseisuseadus, millega lahutati kirik riigist jpt. Oma tegevusaja jooksul jõudsid Asutava Kogu saadikud saata välisriikidesse tervitusi, arutada teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitada järelepärimisi valitsusele, jälgida välispoliitilisi sündmusi ja avaldada nende kohta oma arvamust. Asutava Kogu tehtu vääriks kõrget tunnustust ka tänapäevaste standardite kohaselt: ilma suuremate erakondadevaheliste lahkhelideta suudeti lahendada Eesti riigi jaoks üliolulised küsimused.
annaabi.ee 
