Lugemiskontroll ,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1.Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? 3. Missugune tegelane oli Ants? Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised? 4. Kumb tegelastest Jürka või Ants oli sulle sümpaatsem? Miks? 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? 6. Kuidas tõlgendad teose lõpplahendust? Miks Vanapagan ei saanud teisiti, kui pidi Antsule kätte maksma? 7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas. 8. Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks? 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, Kuradisse? 10
oma viimse päevani maa peal. Pole olemas alatumat inimest kui seda, kes kasutab endast ,,nõrgemaid" ära, nagu seda tegi Kaval-Ants. Kuigi ka Jürkal leidus pahesid, polnud ta kuri. Kui ta kellelegi isegi liiga tegi (näiteks sulasele, kes Lisetet võrgutas), siis oli see põhjendatult. Kuigi Vanapaganana oli tal võim inimesi hirmutada, ei kasutanud ta seda (vähemalt mitte teadlikult). 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? Jürka oli eeskujulik perepea, sest ta oli armastav ja rahulik. Ta ei näidanud oma lastele ega Juulale eriti välja, et ta neist hoolis, kuid pärast iga lapse surma poetas ta pisara ja enne Juula surma muutus ta oma naise vastu eriti soojaks. Vanapagan ei väljendanud oma armastust sõnadega, kuid ta teod rääkisid enda eest. Minu arvates räägib eriti Jürka armastusest pere vastu see, et oli nõus nende eest karuga võitlusse asuma. Vanapagan hoolitses väga ka selle
avastatakse maailma ning muresid ei paista olevat. Võib küll esineda huvide konflikte, äkilisi vihahoogusid ja solvumist, nagu laste puhul ikka, kuid nendest saadakse kiiresti üle. Suhte arenedes jõuab naine Täiskasvanu tasandile. Ta huvitub partnerist pikemas perspektiivis -- õpib teda põhjalikumalt tundma, läheneb erinevatele olukordadele mõistuslikult, mitte emotsionaalselt. Selles staadiumis näeb naine meest potentsiaalse perekonnapeana, oma tulevaste laste isana. Ta kogub infot ja fakte mehe kohta, käitub eneseteadlikumalt ja täiskasvanulikumalt. Suhtes on vähem mängulisust ja emotsioone, rohkem argipäeva ja rutiini. Vanema tasand võiks paarisuhetes olemata olla, kuid siiski seda esineb. Kui naine käitub peamiselt Vanemana, on see pidev kontroll, näpu vibutamine ja monoloogid teemal, kuidas teine peaks elama. Vanem tahab, et asjad oleksid hästi, kuid on seejuures egoistlik ning teenib ainult enda huve
kutsuti latiinideks, kes rääkisid ladina keelt millest sai hiljem rooma keel. Roomlased olid osavad ja vaprad sõdurid, andekad ja targad riigimehed ning suurepärased ehitajad. Eluolu Kogu perekond, nii noored kui vanad, elasid ühe katuse all. Iidsetest aegadest peale oli naise osaks kuuletuda oma mehele, kellel perekonnapeana oli seaduslik õigus langetada kõik perekonda puudutavad otsused. Keisririigi ajal võisid naised juba omada maad, ajada äri, vabastada orje, teha testamenti, olla pärijad ja töötada mõnel erialal. Mõned töötava rahva ehk plebeide perekonnad rakendasid kõige raskematel või
lääni keskel elasid Claude'i vanemad. Noor skolaar ruttas ärevuses oma vanematekoju. Kui ta sisse astus, olid ta isa ja ema juba surnud. Ta imikust vend elas veel ja kisendas mahajäetuna hällis. See oli kõik, mis Claude'ile ta perekonnast järele jäi. Noormees võttis lapse kaenlasse ja astus mõtlikult välja. Siiamaani oli ta elanud ainult teadusele, nüüd puutus ta kokku elu enesega. See õnnetus tekitas Claude'i elus murrangu. Orvuna, 138 ühtlasi üheksateistkümneaastase perekonnapeana tundis ta, et ta on kooliea unistustest halastamatult välja kistud tegelikku maailma. Kaastundmusest tekkis tal suur armastus ja andumus selle lapse, oma venna vastu. Midagi harukordset ja magusat oli selles inimlikus tundes, mis teda nüüd haaras, teda, kes seni ainult raamatuid oli armastanud. See kiindumus avaldus temas väga tugevalt. Puutumatule hingele oli see nagu esimene armastus. Elanud lapsepõlvest saadik lahus oma vanemaist, keda ta vaevalt tundis,