raamatut perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus). 1920ndatel hakati ette valmistama uut tsiviilseadustikku, mille eelnõu valmis 1940, aga jäi vastu võtmata. Vanad tsaariaegsed seadused jäid kehtima olid kohaldatavad, sest majandussüsteem polnud muutunud. NSV ajal kehtis ENSV tsiviilkoodeks (01.01.1965 alates); enne oli Vene tsiviilkoodeks vms. Pärast NSV aega keeruline olukord kehtis ENSV tsiviilkoodeks ja ka abielu- ja perekonnakoodeks. Suurt osa nendest normidest polnud uues olukorras enam võimalik rakendada. Ülemnõukogul oli dilemma, kas luua oma originaalne tsiviilkoodeks või lähtuda mingist kindlast mudelist. 1991. otsustati, et tuleb lähtuda enne 1940.a kehtinud seadustest, mistõttu eeskujuks võeti Kesk-Euroopa õigusmudel. Tuli hakata ette valmistama tsiviilseadustikku pandektilise süsteemi alusel (vastu võtta osad eraldi seadustena). 1991 juulis võeti vastu EV omandireformi aluste seadus & oktoobris
Selle seaduse üks paragrahv sätestab, et akti ei või kanda vastsündinu kohta nimesid, mis vastuolus heade kommetega või teisiti võivad tekitada avalikku pahameelt või on naeruväärsed; samuti ei või akti kanda vastsündinud poeglapsele nime, mis üldiselt tuntud tütarlapse nimena, ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. [4] Nii Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadus kui Eesti NSV Abielu- ja Perekonnakoodeks, mis jõustus 1. jaanuaril 1970, ei ütle midagi selle kohta, milline lapse nimi olema peab, kuni ta olemas on. Viimatinimetatud seadus sätestab, et lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel, kokkuleppe puudumisel aga määrab lapsele eesnime eestkoste- ja hooldusorgan; isanimi antakse lapsele isa eesnime järgi, mõnedel juhtudel ema ütluse järgi. [4] 1. jaanuaril 1995. aastal jõustunud Eesti Vabariigi Perekonnaseadus nimede valikut väga kitsalt ei piira
sajandi talurahvaseadused; kirikuõigus 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu) 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK) 1941 - 1944 BES; abielu seadus; perekonnaseisuseadus 1944 - 1970 APEK (erineb 1940. a APEK-st) 1968 Üleliidulised abielu- ja perekonna-seadusandluse alused (APSA) 1970 1995 ENSV abielu- ja perekonnakoodeks (APK) 1995 - 2010 EV Perekonnaseadus (PKS 1995) 1.07.2010 Perekonnaseadus (PKS 2010) Riigiülene õigus Rahvusvahelised konventsioonid (Euroopa Nõukogu; ÜRO; Haagi) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse 1950. a konventsioon (1996) Euroopa Liidu õigus (EL nõukogu määrused) 4
Samuti oli koodeksisse lisatud 19. ptk perekonna-, ees- ja isanime muutmisest, mis peamiselt kordas perekonnaseisuaktide registreerimise korra juhendis sätestatud põhimõtteid. Koodeksi § 203 kommentaar 2 täpsustab, et nime muuta on lubatud ainult mõjuvatel põhjustel nagu nime halb kõla või raskused selle hääldamisel, ühe abikaasa soov kanda teise abikaasaga ühist perekonnanime või tagasi saada oma abielueelset perekonnanime (Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeks. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 1974, lk 225226). Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22. septembri 1970. a määrusega nr 432 kehtestati eeskirjad perekonnaseisuaktide registreerimise, korraldamise ja arhiveerimise kohta. Sisulisi muudatusi-täiendusi senikehtinud korraga võrreldes need eeskirjad kaasa ei toonud. 26. märtsil 1971. aastal NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud "Seadlus NSV Liidu kodanike poolt perekonna-, ees- ja isanime
annaabi.ee 
