sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori. Tiina oli veendunud, et inimesed peavad uskuma oma unistustesse ja mitte laskma teistel inimestel enda üle valitseda. Peale oma elurõõmu oli Tiina ka ilus ja nii armuski perepoeg Tiinasse. Ajast aega olid Tammarulased abiellunud oma perekeskselt ja nii oli Margus juba ette paari pandud kasuõe Mariga. Oli võetud pähe, et ainult omavahel abielludes on võimalik säilitada puhast verd. Mari oli vaikne, tagasihoidlik ja kogu pere arvates igati sobilik kaaslane Margusele. Margust, aga tõmbas üha rohkem elurõõmsa ja hoopis teistsuguse Tiina poole. Mari tegi kõik, et Margust endale hoida ja nii rääkiski ta kõigile loo, et Tiina on libahunt. Lõpuks kui kaduma läks varss uskus ta ka ise, et Tiina ongi libahunt
Peredega tuleb teha tihedalt koostööd, vajalik on perenõustamine ja varajane probleemi märkamine. Meil on ka selliseid perekondi, kus ei osata, ega teata kuidas lapsi kasvatada. On vanemaid, kellel puuduvad vajalikud ja elementaarsed teadmised laste arenguetappidest, elementaarsed suhtlemisoskused oma lapsega pluss ümbritseva keskkonnaga. Oluline oleks juba algusest peale pere juures olla ja anda juhiseid, mis aitaks hakkama saada. Eestis on aga väga levinud mentaliteet, et tuleb ise perekeskselt hakkama saada, mistõttu on kergemad tulema stress ja pinged, mis kanduvad lastele edasi ja elu mida elatakse ei ole pingevaba. Leian, et rohkem tuleb ka riigisiseselt suuremas plaanis liikuda vanemluse toetamise süsteemile lähemale ja tasuta nõustamistele, koolitamistele. Oluline oleks, et keegi ei peaks elama infosulus, toetavad organid ja asutused oleks kõigile teada ja kättesaadavad. Ei saa välja jätta kooli, kus lapsed ja noored veedavad enamuse oma ajast. Kui juhtub ka,
Võib juhtuda see, et lapsevanem hakkab kohtlema last kui partneri asemikku (üritab talle rääkida oma muresid, käituda temaga nagu laps oleks ta partner). Usaldab talle selliseid asju, mis lapse maailma ei kuulu. Tal pole elutervet võimalust armastada oma vanemaid kui paari. Ka selline olukord tasuks ära märkida, kui oht hüsteeriliste joonte tekkimisel, kui pere kasvukeskkond erineb oluliselt sellest, mis väljaspool kodu on. Kui need väärtushinnangud ja tõed, mida perekeskselt õigeks ja omaks peetakse, erinevad oluliselt sellest, mis väljaspool pere toimub. Näiteks koolis või naabritega mängides kuuleb hoopis muid väärtushinnanguid. See võib olla seotud väga erineva usu, kultuurilise grupi inimestega. Lapsel tekib nagu pettumus maailmas, ebakindlustunne. Tal tekib ka see kogemus, et kodus õpitu väljaspool ei sobi. Sageli tekivad sellisel juhul hüsteerilise ja skisoidse segatüübid.
Võib juhtuda see, et lapsevanem hakkab kohtlema last kui partneri asemikku (üritab talle rääkida oma muresid, käituda temaga nagu laps oleks ta partner). Usaldab talle selliseid asju, mis lapse maailma ei kuulu. Tal pole elutervet võimalust armastada oma vanemaid kui paari. Ka selline olukord tasuks ära märkida, kui oht hüsteeriliste joonte tekkimisel, kui pere kasvukeskkond erineb oluliselt sellest, mis väljaspool kodu on. Kui need väärtushinnangud ja tõed, mida perekeskselt õigeks ja omaks peetakse, erinevad oluliselt sellest, mis väljaspool pere toimub. Näiteks koolis või naabritega mängides kuuleb hoopis muid väärtushinnanguid. See võib olla seotud väga erineva usu, kultuurilise grupi inimestega. Lapsel tekib nagu pettumus maailmas, ebakindlustunne. Tal tekib ka see kogemus, et kodus õpitu väljaspool ei sobi. Sageli tekivad sellisel juhul hüsteerilise ja skisoidse segatüübid.
Võib juhtuda see, et lapsevanem hakkab kohtlema last kui partneri asemikku (üritab talle rääkida oma muresid, käituda temaga nagu laps oleks ta partner). Usaldab talle selliseid asju, mis lapse maailma ei kuulu. Tal pole elutervet võimalust armastada oma vanemaid kui paari. Ka selline olukord tasuks ära märkida, kui oht hüsteeriliste joonte tekkimisel, kui pere kasvukeskkond erineb oluliselt sellest, mis väljaspool kodu on. Kui need väärtushinnangud ja tõed, mida perekeskselt õigeks ja omaks peetakse, erinevad oluliselt sellest, mis väljaspool pere toimub. Näiteks koolis või naabritega mängides kuuleb hoopis muid väärtushinnanguid. See võib olla seotud väga erineva usu, kultuurilise grupi inimestega. Lapsel tekib nagu pettumus maailmas, ebakindlustunne. Tal tekib ka see kogemus, et kodus õpitu väljaspool ei sobi. Sageli tekivad sellisel juhul hüsteerilise ja skisoidse segatüübid.
annaabi.ee 
