....................................................................................................................13 Sissejuhatus Valisime teemaks "Laager" kuna hakkas huvitama teadmine, et palju selline üritus võiks umbkaudselt maksma minna ja mida vägevat seal korda saata võiks. Niisiis räägimegi referaadis täpsemalt kolmel päeval laagris toimuvatest sündmustest, ning arvutame ka välja kulud. Laagris olijateks on kaks neljaliikmelist perekonda, kes lähevad koos laagrisse pereemade soovil. Nimelt olid nad lapsepõlves parimad sõbrannad, ning otsustasid üle pika aja kokku saada ja lootsid ka, et nende perekonnad tutvuksid omavahel. Esimene päev Lõpuks on käes neljapäeva 23. juuli hommik, kui kaks neljaliikmelist Kuressaarest pärit pere (isa, ema, poeg ja tütar) hakkavad lõpuks sõitma kaua aega tagasi planeeritud laagrisse Viljandi lähedale Võrtsjärve äärde Vanasauna puhkemaja lähistele. Vanasauna puhkemaja asub iidses Valma
tung, väljaspool ük norme. Helga Nõu “Hundi silmas” (1999) Naine tumehallis karakullkraega talvepalitus hoiab salli näo ees ja põikab viimaks sisse suurde kaubamajja. Keegi ei tee temast välja ega pane teda tähele, ei näegi teda vist. Ta küll ei hiili ega püüa end sihilikult varjata, aga halli varjuna mõjub ta siiski, sulab kokku oma ümbrusega. Kes ei tea, ei oska teda näha. Ta teab, et ei kuulu tegelikult siia käibemaksu maksvate pereemade sekka, aga tema jaoks ei ole ühiskonnas parajat lahtrit. Kuhu ta kuulub, või kellele? Kes ta on? Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal
ilmuvaina) on üsna ühetaoliselt mitte just liiga mõnusaiks kirjutatud. Muutumatuks «Sabatähest» saati jääb ka muumipere - Muumipapa, kes lasteraamatuile ebaiseloomulikult ebapedagoogiliselt õunaveini ning konjakit manustab; Muumimamma, kes hoolitsevusele vaatamata peategelasest võsu Muumitrolli kasvatamisse mõistlikult suhtub. Muumitrollivanemate kasvatuskreedo on ülisümpaatne, rahumeelselt reageeritakse lapse teatele Me tuleme siis, kui tuleme (ST 6), või suhtutakse pahategudesse pereemade pärusmaal (nt. reageering laudlina tahmasusele - OJ 10). Peamiste tegelaste ritta on jäänud veel lisada väike loomake Sniff, keda «Sabatähes» alatasa karjuvaks mainitakse (vast pisut ülekohtuselt - rootsikeelne skrika võib tähendada ka hüüdmist või hädaldamislaadset häälitsemist) ning kõigile eeskujuks olev muretu rändurliku elulaadiga Nuuskmõmmik, kellelt aeg-ajalt õpivad kõik. Nende nimedega olemegi kätte saanud enamiku muumimaailma koostisosadest, mis
Muutumatuks «Sabatähest» saati jääb ka muumipere - Muumipapa, kes lasteraamatuile ebaiseloomulikult ebapedagoogiliselt õunaveini ning konjakit manustab; Muumimamma, kes hoolitsevusele vaatamata peategelasest võsu Muumitrolli kasvatamisse mõistlikult suhtub. Muumitrollivanemate kasvatuskreedo on ülisümpaatne, rahumeelselt reageeritakse lapse teatele Me tuleme siis, kui tuleme (ST 6), või suhtutakse pahategudesse pereemade pärusmaal (nt. reageering laudlina tahmasusele - OJ 10). Peamiste tegelaste ritta on jäänud veel lisada väike loomake Sniff, keda «Sabatähes» alatasa karjuvaks mainitakse (vast pisut ülekohtuselt - rootsikeelne skrika võib tähendada ka hüüdmist või hädaldamislaadset häälitsemist) ning kõigile eeskujuks olev muretu rändurliku elulaadiga Nuuskmõmmik, kellelt aeg-ajalt õpivad kõik. Nende
annaabi.ee 
