süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest veri välja veresoontesse. Südametöö teeb omapäraseks erinevate klappide (poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st
Enne seinale kinnitust saadab blastotsüst emasloomale signaale enda olemasolust. See kindlustab, et kollaskeha toodab edasi progesterooni, emakalimaskesta näärmed sekreteerivad toitaineid edasi ja uus östrus on maha surutud. Mäletsejalistel toodavad trofoblasti rakud inteferoone,mis vähendavad emakaepiteelis oksütotsiini retseptorite arvu, see takistab luteolüüsi PGF2α sekreteerimise (endomeetriumist) vähendamise läbi. Hobustel toodetakse peptiidhormooni (eCG), mis stimuleerib luteiinrakke progesterooni edasi tootma. Algab 6. päeval pärast viljastumist, lõppeb 11. või 12. päeval. 15-20 h pärast spermi tungimist ootsüüti toimub mitoos, esimene rakkude jagunemine. Embrüod viibivad munajuhas veidi üle 3 päeva ja jõuavad emakasse 8-16-rakulistena. Munajuha ja emakanõre koostis muutub vastavalt embrüo võimele omastada teatud substraate. Näiteks 2-rakuline embrüo suudab toituda põhiliselt püruvaadist, sellele
Seal paiknevad osmosensorid, mis juhivad ADH eritamist. Kui osmolaarsus suureneb üle normi, siis ADH eritamine suureneb ja tekib janu. Loomad kaotavad enam vett kui sooli kehast, osmolaarsus tõuseb loomulikult, ADH eritatakse rohkem, rohkem vett peetakse neerudes kinni. Kui osmolaarsus tõuseb 3%, siis stim. janukeskust. Loom joob ja taastab osmolaarsuse normi piirdesse. Joodud vee maht annab juba signaali, et piisab – ei oodata, kuni vesi imenduks. Hüpotalamus toodab peptiidhormooni – ADH ehk antidiureetiline hormoon ehk vasopressiin. Pärast sünteesi pakitakse need vesiikulitesse ja transporditakse piki aksonit hüpofüüsi tagasagarasse, kus neid hoiustatakse. Kui ADH tase tõuseb veres, siis neerud imendavad vett rohkem tagasi. See vähendab ekstratsellulaarse vedeliku osmolaarsust, uriin kontsentreerub ja samas maht väheneb. Kui ADH tase veres on madal, siis neerudest ei imendata enam nii palju vett tagasi, uriin lahjeneb ja maht suureneb.
järgneb ioonidele kui need kulgevad mööda neerutorukesi • ADH puudumisel on neerude kogumistorukeste rakumembraanidel vaid üksikud akvaporiini molekulid. Nad on talletatud põiekestesse raku sees Eesmine ajuripats: adenohüpofüüs • Eesmist ajuripatsit ühendab hüpotalamusega ülemine hüpofüüsi arter. • Nimetatud arter varustab verega hormoone produtseerivaid näärmerakke ajuripatsis. • Eesmine ajuripats moodustab kuut peptiidhormooni: prolaktiini, kasvuhormooni (GH), kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH), adrenokortikotroopset hormooni (ACTH), follikuleid- stimuleerivat hormooni (FSH) ja luteiniseerivat hormooni (LH). Eesmine ajuripats - hüpotalamus • Prolaktiin • Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) • Adrenokortikotroopne hormoon (AKTH) • Kasvuhormoon (GH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Leutiniseeriv hormoon (LH) 61
mitte alleelsete puhul osa 16-st komplementaarsus kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus. epistaas ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise. 8. Pleiotroopsus,polümeeria - pleiotroopsus (pleiotropy), ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Harvadel juhtudel tuleneb polüfeensus sellest, et ühe geeni produktideks võib olla kaks või enam iseseisva funktsiooniga polüpeptiidi (või peptiidhormooni). Enamasti on polüfeensus tingitud ühe geeni produkti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või mitmetes rakulistes vastasmõjudes ja arenguprotsessides. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. (fenogenees (phenogenesis) -- geneetiliselt kontrollitud tunnuste (feenide) kujunemiskäik indiviidi ontogeneesis; molekulaarsete, biokeemiliste, füsioloogilste, morfoloogiliste jm.
annaabi.ee 
