See on väikseim genoom arhede hulgas (490 kbp). Suuruselt enamvähem sama, mis mükoplasmadel. · Genoomne järjestus näitas, et geenitihedus on genoomis väga suur ja et plasmiide tal ei ole. Genoomis puudusid glükolüüsi raja geenid ja biosünteesiradade geenid. See näitas, et ta on parasiitne ja toitub Ignicoccus'e komponentidest (lipiididest, aminohapetest jne). Tal on genoomis mitmeid proteaaside ja peptidaaside geene, mis võimaldab kasutada peremeesorganismi valke. Arhede üldised ehituslikud iseärasused · Kujult võivad arhed olla kokid, pulgad, spiraalsed, sagaralised, plaatjad või ebaregulaarse kujuga. Osa on üherakulised, osa moodustab niite ja agregaate. Rakkude diameeter võib ulatuda 0.1-15 µm ja niitide pikkus kuni 200µm-ni. Paljunevad peamiselt pooldumisega, aga on kirjeldatud ka pungumist ja fragmenteerumist
rohkem parasümpaatilise närvisüsteemi mõjul. Soole toonus langeb, seedenõrede hulk väheneb ja ensüümide suhteline sisaldus tõuseb sümpaatilise närvisüsteemi mõjul. 108.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Toitainete imendumine läbi peensoole limaskesta epiteelirakkude ehk enterotsüütide toimub difusiooni ja aktiivse transpordi teel. *Valkude lõhustamine algab maos pepsiinide ning jätkub peensooles proteaaside ja peptidaaside toimel. *Kiudained n agu tselluloos läbivad seedetrakti keemiliselt muutumatutena kuni jämesooleni, kus neid lõhustavad osaliselt jämesoole bakterite ensüümid. 109.Kuidas on järgmiste soolte nimetused eesti keeles?a) ileum → Niudesool, b) jejunum →Tühisool, c) rectum → Pärasool, d) colon → Käärsool, e) duodeum → Kaksteistsõrmik, f) caecum → Umbsool 110.Mis on pildil numbritega tähistatud osade nimetused?
piimahappebakterite tüved kiirema ja efektiivsema fermenteerimise saavutamiseks, näiteks juustu tootmisel ja valmitamisel. Üks piimhappebakterite geneetilise modifitseerimise eesmärke on nende muutmine resistentseks destruktiivsete bakteriofaagide vastu. Piimhappebaktereid on ammust ajast kasutatud toidukomponendina ja seetõttu sobivad nad n.ö. ohutute bakteritena suurepäraselt ka toidutehnoloogias kasutatavate ensüümide, näiteks peptidaaside tootmiseks. Näiteks juustutootmises kasutatavat (lehma maos leiduvat) kümosiini (ehk renniini) toodetakse nüüd rekombinantsena piimhappebakterites. Sama ensüüm on ekspresseeritud ka pärmis. Muide transgeenses pärmis ekspresseeritud kümosiin oli esimene geneetiliselt modifitseeritud organimsist pärinev ensüüm, mis sai loa toiduks kasutamiseks. Samuti kasutatakse õlletööstuses geneetiliselt modifitseeritud pärmitüvesid vähese süsivesikute- sisaldusega õlle tootmiseks
Imendunud monoosid satuvad värativeeni kaudu maksa. 9.3. Valkude imendumine Täiskasvanu tarvitab päevas ligikaudu 70...90g valku. Intaktsed valgumolekulid imenduvad vähesel määral pinotsütoosi teel, seda eelkõige vastsündinul. Sellel imendumisviisil toiteline tähtsus puudub, küll aga omab ta immunoloogilist rolli, võides põhjustada nii sensibilisee- rumist kui allergiat. Valkude seedimine algab maos, kus pepsiin lõhustab 10...15% toiduvalgust: pankrease peptidaaside produktsioon algab 10...20 min peale sööki ja kestab niikaua, kui sooles on valku. Pankrease ensüümid jõuavad duodeenumisse inaktiivsena, kus trüpsinogeen aktiveeritakse enteropeptidaasi toimel trüpsiiniks, mis omakorda aktiveerib teisi ensüüme. Endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas) lõhustavad valkudest oligopeptiide molekuli tsentraalses osas, eksopeptidaasid (karboksüpeptidaas A ja B, aminopeptidaasid) eraldavad aminohappeid ahela lõpust
aktinomtseedid (Streptomyces spp.) ja bakterid. Ligniini lagundamise produktideks on fenoolid, aromaatsed happed ja alkoholid. ks osa neist henditest mineraliseeritakse CO2 ja veeks. teine osa, peamiselt fenoolsete hendite lagundamise vaheproduktid, oslevad huumusaine tekkes. Valgud, peptiidid ja aminohapped (2-15 %). Valgud on suure toitevrtusega (C+N). Looduses v. struktuur laguneb ja mikroobid lagundavad neid hendeid edukalt. V. lagundatakse rakuvliste ensmide proteinaaside ja peptidaaside poolt. V. lagundamine toimub nii aeroobselt kui ka anaeroobselt. Pektiin. Monomeeriks on galakturoonhape. Puit sisaldab 1-5 % pektiini. P. lagundamine toimub ensmide pektiini esteraasid ja hdrolaasid vahendusel aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Lagundavad suuresti samad mikroobid, kes lagundavad ka tselluloosi. Lagundatava orgaanilise aine koostis omab lagundamisprotsessile olulist mju. Mikroobid ei lagunda taimejnuseid kui ht tervikut, vaid taimekudede orgaaniliste hendite
annaabi.ee 
