Vanakreeka Skulptuur Ajastud Arhailine ajastu e vana aeg 600-480 e.m.a. Klassikaline ajastu e õitseaeg 480- 323 e.m.a. Hellenistlik skulptuur e hiline aeg 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhailine ajastu Jäik sirge asend Külgedele surutud käed Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, ´´arhailine´´ naeratus Otsevaate määras ära püstine kiviplokk Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore) ´´Rõivastatud neiu´´ nn. Peplosega kore U 530 e.m.a Peplos, mille järgi seda kuju nimetatakse, on kreeka naiste riietuses see on sirglõikeline ja sel puuduvad voldid, mis hiljem kujudele ilmuvad. Noormehe kuju, nn. kouros U 600 e.m.a marmorkujuke Vasak jalg eespool, käsivarred keha
Kitoon oli palju avaram, laius ulatus kuni 2,5 m. Kitoon valmistati kahest kangatükist, mille küljed õmmeldi kokku, õla- ja varrukaõmblusi asendas fibulate rida. Kitooni kanti vööga, kuna ta oli väga lai, jättis ta varrukatega rõiva mulje. Pikema kitooni üleliigne pikkus tõsteti vöö abil ülesse ning siis jättis ta kaheosalise rõiva mulje RIIETUS NAISED Peplost kanti hilisemal ajajärgul ka nii, et üks külg oli lahti. Nimetati seda dooria peploseks. Samaaegselt dooria peplosega kanti ka linast joonia kitooni. Vähehaaval nende erinevused vähenesid ja nimetused segunesid Kreeka naistel oli mitmeid rõivaid, mis kuulusid üksnes naissoole, nt. aluspesuna kandsid kreeklannad vöökohta ja kõhtu toetavat linast rätikut, mis mähiti rindade alt ümber keskkoha. Ka rindade ümber seati rätikutaoline kangatükk Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikandiga ehitud kehakate, mille
algust. Pidu algas tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega eelneval ööl. Päeval leidis aset suurejooneline rongkäik linnaväravate juurest akrolopile. Parthenoni friisi järgi otsustades osalesid seal noored ratsanikud, väärikad raugad ja tütarlapsed ohvriandidega ning aeti arvukaid ohvriloomi. Kirjalikest allikatest teame veel, et rongkäigus veeti laevakujulist kaarikut jumalannale valmistatud rüü peplosega mis akropolil pidulkult preestritele üle anti. Järgnesid ohvritoomised ja üldrahvalik pidusööming. Pidustuste programmi kuulusid ka spordivõistlused ja rhapsoodide ning muusikute etteasted, tõenäoliselt järgmistel päevadel. Kogu see üritus pidi tagama jumalanna heasoovlikkuse oma linna vastu, edendama Ateena kuulsust ning heaolu. Samas liitis ta ateenlased ühtseks tervikuks, õhutas nende patriotismi ja uhkust oma riigi üle. Teater
algust. Pidu algas tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega eelneval ööl. Päeval leidis aset suurejooneline rongkäik linnaväravate juurest akrolopile. Parthenoni friisi järgi otsustades osalesid seal noored ratsanikud, väärikad raugad ja tütarlapsed ohvriandidega ning aeti arvukaid ohvriloomi. Kirjalikest allikatest teame veel, et rongkäigus veeti laevakujulist kaarikut jumalannale valmistatud rüü peplosega mis akropolil pidulkult preestritele üle anti. Järgnesid ohvritoomised ja üldrahvalik pidusööming. Pidustuste programmi kuulusid ka spordivõistlused ja rhapsoodide ning muusikute etteasted, tõenäoliselt järgmistel päevadel. Kogu see üritus pidi tagama jumalanna heasoovlikkuse oma linna vastu, edendama Ateena kuulsust ning heaolu. Samas liitis ta ateenlased ühtseks tervikuks, õhutas nende patriotismi ja uhkust oma riigi üle. Teater
annaabi.ee 
