erinevas vanuses meie valitud teemal. Puudsime valtida erinevaid ohte, et keegi ei segaks meie tood. Suutsime enda valdusesse haarata 8 inimest, kellest 4 olid naised ja 4 mehed vanuses 15-75a. Kuidas aga meie valitud Jogeva linna kodanikud Eesti vabariigi aastapaeva tahistavad, raakisid meile meie valitud inimesed. Purskkaevu juures istuv 60.aastane vanem harra, kelle nimeks osutus Arvid utles, et aastapaeva on koige parem tahistada kodus teleekraani ees koos vaikese peolauaga. Nelja teise inimese seas kolas samuti variant, et see paev on kull eriline ja tahtis, kuid see aasta tahaks lihtsalt monusalt, rahulikult ja koduselt olla. Liikudes edasi Jogeva Kultuurimaja juurde, kohtasime kahte nooremat neidu. Tutarlaps nimega Kerly(21.a), kelle haales oli kuulda veidi solvunud tooni vastas, et tema on kahjuks tool ning ohtupoolikul laheb vorkpallitrenni noortematele andma. Tema korval olev preili Meeri(18.a) selgitas, et tema magab
· Sotsiaaleluaseme teenust pakutakse isikule või perekonnale, kes ei ole suuteline või võimeline endale või oma perele eluaset tagama. Riikliku tasemelt pakutakse ainult üht toetust mis on mõeldud majanduslike raskuste korral selleks on riiklik toimetulekutoetus kuid vald võimaldab tunduvalt rohkem toetusliike: Ühekordsed toetused peredele mida makstakse olenemata pere sissetuleku suurusest: · Laste sünnitoetus, vald korraldab igal aastal piduliku peolauaga vastuvõttu kus igale beebile kingitakse nimeline hõbelusikad. · Ühekordne ranitsatoetus mõeldus esimese klassi minejale · Gümnaasiumi toetus mõeldud valla lastele kes jätkavad peale põhikooli lõpetamist õpinguid gümnaasiumis. · Jõulupakid kõikidele lastele valla koolides,- lasteaedades,- ja kodustele lastele. Ühekordsed toetused mis sõltuvad pere sissetulekust:
Võrreldes maakoolidega oli töö Põltsamaal keerulisem. Kaks maja, tunnid kahes vahetuses. Vahetunniga oli vaja jõuda ühest koolimajast teise. Väga suured klassid ja õpilased olid rahutumad. Esialgu oli harjumatu ühte teemat mitu korda käsitleda, kuid hiljem harjus sellega ära. 7A klassis oli 35 õpilast: 18 tüdrukut ja 17 poissi. Õpilaste õppeedukus oli rahuldav. Käitumine korras. Sel ajal oli 7. klass põhikooli lõpuklass. Lõpupidu oli peolauaga ja kestis hommikuni (Lisa 3 punkt 2). 1955. aasta suvel käis Helvi Tallinnas tööõpetuse kursustel. Sel ajal seoti aiatöö ja tööõpetus. Kevadel ja sügisel töötas ta õpilastega kooliaias. Talvel tegi ta koos õpilastega töötoas papi-, vineeri-, puidu- ja plekitööd. Nad õppisid nööpe ette õmblema ja sokke nõeluma. Selleks pidi Helvi ise palju õppima ja tundideks ette valmistuma. Suve teisel poolel oli Helvil võimalus koos ETKVL-i rahvaga osa võtta viie päevasest
Kokteilivastuvõtud võivad olla kahesugused: alalised või spetsiaalselt peoks ettevalmistatud baariletiga; ilma letita, mille puhul pakutakse jooke ja nende juurde sobivaid suupisteid ja maiustusi kandikutelt ringi. Ka baarileti puhul võib osa teenindajad pakkuda jooke ja suupisteid kandikutelt ringi. Püstiseisupidu võib olla ka kombinatsioon kõigist eelnevatest: põhiline on pidulik fursettlaud, mille juurde kuulub baarilett. Püstiseisupeod võivad olla peolauaga või ilma selleta kandikuteenindusega. Peolaud on sarnane buffet ehk puhvetlauaga, mille puhul süüakse püsti seistes. 170 Sellist pidusööki on tavaks nimetada fursettvastuvõtuks. Sellisel vastuvõtul pakutakse toite, mida saab süüa kahvli või lusikaga. Pakutavate toitude ja jookide järgi: võidakse nimetada põhiroa järgi (nt saslõkipidu). On tavaliselt mitteametlikud vastuvõtud. Tähelepanu pööratakse
annaabi.ee 
