Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pikast silbist. V-Kreeka pilkeluuletus Eleegiline distihhon v-kreeka eleegia värsivorm, heksameetrist ja pentameetrist koosneb. Meelika jagunes koorimeelikuks ja monoodiline meelika Anakreontiline luule elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule. Kooriluule oli seotud kultusevormidega, teoseid kandis ette rituaalne koor, tantsisid ja laulsid Epigramm algselt värsivormis pealiskiri hauakivil Epitaaf hauakiri lahkunu mäletuseks Skene orkestra taga olev ehitis KIRJANIKUD Anakreon oli soositud õukonnalaulik, luuletas armuseiklustest, naistest, jõudeelust. Sophho 1. naissoost luuletaja
Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest elamustest, näiteks Anna Haava (18641957) "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi (18621950) "Metsateel", Gustav Suitsu (18831956) "Ühele lapsele". Näiteks: Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu,
Jamb oli arvatavasti esimene zanr, milles loobuti laulust. Arhailisel ajal ei seostunud jamb ühegi kindla värsimõõduga, jambide asemel kasutati ka trohheusi ja teisi värsimõõte. Eleegia- Tänapäevases tähenduses on eleegia kurvatooniline luuletus mis tahes värsimõõdus. Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (kaksikvärss). See koosnes heksameetrist ja sellele järgnevast pentameetrist. Viimane moodustus kahest heksameetripoolest, mida lahutas dierees (jaotamine, lahutamine). Enne diereesi langevad sõnalõpp ja värsijala lõpp kokku. Eleegia keel oli lähedane eepose keelele ja saatepilliks pigem puhkpill. // 26. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Kuidas seostub värsside sisu autori elukäiguga?
Alaliigid: Hümn, ood, epniikon (kiidulaul võitjate auks nt spordis), tüüpiline oli dooria murre. Lihtsamad lüürika liigid on eleegia ja jamb. Nüüdisaja kirjandusteaduses nimetatakse eleegiaks (tavaliselt saadeti puhkpilliga) kurvatoonilist luuletust mis tahes värsimõõdus; antiikajal aga, olnud ürgselt leinalaul, kujunes see teatavas vormis, nimelt nn. eleegilistes distihhonides kirjutatud mitmesuguse sisuga luuletute üldnimetuseks. Selline distihhon koosneb heksameetrist ja pentameetrist (sisaldab nagu heksam.-gi kuus värsitõusu, ent mille kolmas ja kuues värsijalg on mõlemad kahanenud üheks pikaks rõhusilbiks; kolmanda värsijala järel asub tsensuur, mis jagab värsijala pooleks (kummaski 2,5 daktülit). Pentam.-i esimeses pooles võivad daktülid asenduda spondeustega. Skeem lk 49)) Nukra laadi omandas eleegia osaliselt alles hilisemas kirjanduses, eriti 1. saj. e.m.a rooma luuletajail Tibullusel, Propertiusel jt
Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest elamustest, näiteks Anna Haava (18641957) "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi (18621950) "Metsateel", Gustav Suitsu (18831956) "Ühele lapsele". Näiteks: Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu,
annaabi.ee 
