tasutud sotsiaalmaks ) Tervishoiu rahastamist kõige üldisemalt II sammas kohustuslik kogumiskindlustus kirjeldab lihtsustatud valem, kus tuluallikad II samba sotsiaalpoliitiliseks eesmärgiks on peavad katma tervishoiukulutused aga ka elustandardi säilitamise tagamine, et teenuse pakkuja kulutused: summeeritult moodustaks sissetulek kahest TF + SI + UC + PI = P x Q = W x Z, kus kohustuslikust pensionisambast umbes 60% TF - maksude kaudu laekuvad ressurssid, varasemast netopalgast. SI kohustusliku solidaarse ravikindlustuse Eesti pensionisüsteemi II sammast kaudu pakutu, iseloomustavad: UC lõivud ja visiiditasud, kohustuslikkus PI vabatahtlikud või personaalsed eelfinantseerimise printsiip ravikindlustused
Eesti probleem on see, et ülalpeetavaid on rohkem kui töötajaid, 1,4 miljoni elaniku kohta on tööga hõivatuid veidi üle 600 000. Uusi töökohti tuleb juurde vähe, vaid tänavu teises kvartalis oli olukord rõõmustavam tööga hõivatute arv suurenes 9000 inimese võrra. Ja lapsi sünnib vähe, erand oli ses suhtes vaid aasta 2000. Elu on noortele näidanud, et nende vanaemad ja vanaisad tulevad riikliku pensioniga (elatusraha I pensionisambast) hädapärast ots-otsaga kokku. Ei ole ka tulevikus loota, et vanainimene saaks I sambast raha enamaks kui esmasteks eluvajadusteks. Praegu on selged põhjused, miks inimesed nii visalt end vabatahtlikult kindlustavad liiga väike sissetulek; keeruline pensionisüsteem; umbusk pensionifondide suhtes (mitte asjata). Neile tulekski lahendus leida vähendada tulumaksumäära, loobuda sundkogumiskindlustusest muretu vanaduspõlve tagamiseks on tänapäeval veel muid võimalusi
Kindlustusosaku suuruse arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient - inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhe riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. · Aastakoefitsient keskmiselt tööasult - 1,0. Pensionisüsteemid- ja skeemid · Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab (I-sest pensionisambast) sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks. Pensionisüsteemid- ja skeemid Täiendav kogumispension: · sissemaksete suuruse määrab inimene ise; · 24% tulumaksusoodustust sissemaksetelt; · fondi vahetamise võimalus; · maksepuhkuse võimalus; · aitab hoida väljakujunenud elustandardit
-jooksva finantseerimise printsiip -finantseerimise allikas tööandja sotsiaalmaks -hüvitiste osaline sõltuvus makstud sotsiaalmaksust -vertikaalne ümberjaotus pensioni baasosa kaudu -pensioniõiguse kujunemine suhtelise õigusena -pensionide reaalvääruse sõltumine sotsiaalmaksu tuludest II sammas- kohustuslik kogumispensioniskeem II samba sotsiaalpoliitiliseks eesmärgiks on elustandardi säilimise tagamine, et summeeritult moodustaks sissetulek kahest kohustuslikust pensionisambast ca 60% isiku varasemast netopalgast. II samba möödapääsmatust tingivate tegurite juures olulisimaks on asjaolu, et kahaneva süsteemisõltuvusmäära puhul ei suuda jooksva finantseerimisega süsteem adekvaatselt kanda pensionide ühte keskset- edasilükatud palga- funktsiooni ehk jaotada ressursse ümber isiku ühelt eluperioodilt teisele. Eesti pensionisüsteemi II sammast iseloomustavad lühidalt: -kohustuslikkus -eelfinantseerimise printsiip
annaabi.ee 
