Suurematest linnadest lahkutakse tihtipeale linnaäärsetesse asulatesse. Meie isegi elame ju Kiili vallas, mis paikneb Tallinna külje all. Euroopas on Eesti laste sündimus üks väiksemaid, seetõttu tuleks kuulda võtta Toomas Lunge laulusõnu „Maa tuleb täita lastega“. See tsitaat on vägagi tõsi, sest see lahendaks mõlemad eespool käsitletud probleemid. See on tõesti vajalik, sest tööjõuline elanikkond peab aitama riigil pensionäridele pensioniraha tagada. Muidu mõne aja pärast ei suudeta enam hoolt kanda vanaduspõlve veetvate inimeste eest. Täpset ja kiiret lahendust nendele probleemidele leida ei saa. Loodetavasti laheneb asi ka ise aja vältel. Selle kõrvalt annab ka Eesti riik kindlasti oma panuse. Katastroofi veel ei ole ja usun, et ei tule ka.
,,Ma ostan maapiima ka, vanaema tegi kooki." ,,Ma pean kahjuks minema" vastas Hunt sellepeale. Punamütsikene jäi piima ostma kui samal ajal pani Hunt tuhatnelja ajama vanaema korteri poole, kui ta oli kohale jõudnud helistas ta kella, vanaema tegi aga koheselt ukse lahti, sest arvas, et Punamütsikene jõudis kohale ning oli võtmed maha unustanud. Ta kargas eidele kallale, ning pani ta kappi kinni, piserdas koogile veidikene GHB'd, peale seda näppas Hunt vanaema kapist kuldketi ja kogutud pensioniraha, näpates vanaema väärisasju märkas Hunt kapis vanaema öösärki, tõmbas selle selga ja ronis vanaema voodisse. Vahepeal oli kohale jõudnud ka Punamütsikene kellel olid oma võtmed ning astus uksest sisse, kuna vahepeal oli vanaema hapnikupuudusest kapis ära minestanud, ei pannud Punamütsikene midagi tähele, Hunt hüüdis vanaema haiget ja rögisevat häält järgi tehes, et kook on köögis ning punamütsikene võiks ennem süüa ja siis temaga rääkima tulla
kindel aeg, kuna töötasu makstakse ning summa, mille töötaja oma tööga välja teenib. Kasud on sees tegelikult mõlemal poolel, kuna tööline võib saada tunduvalt rohkem palka, kui töölepinguga tööl olev isik ja tööandjale jääb samuti rohkem raha, kuna riigile jäävad maksud maksmata. Samas on ka must töötamine pikemas perspektiivis kahjulik eriti töötajale, kuna talle ei kogune pensionifondi mitte midagi, pensionieas ei saa inimene riigi käest rohkem pensioniraha, kuna tal pole seadusesilmis tööstaazi. Suur miinus on kindlasti ka see, et kui peaks juhtuma tööõnnetus, siis selle eest ei vastuta tööandja ja töötajal jääb saamata raha, mis makstakse haiguse puhul. Riigi eelarvesse ei kogune raha kui inimesed teevad musta tööd ja sellega kaasnevad veel edasised probleemid, need inimesed, kes on töölepinguliselt tööl, on ka pahased, et nemad peavad riigile makse maksma, kui samal ajal on väga palju töötuid, kes lihtsalt kodus istuvad.
Vastavad muutused kirjakeeles on aga keelekorraldajate poolt palju taunimist leidnud. Kaassõnal tänu, mis kuulub põhjuskaassõnade hulka, on olnud algselt positiivne tähendus. Seetõttu pole seda soovitav kasutada negatiivses kontekstis. Kui väljendatakse millegi halba tagajärge, sobiks kasutada sõna tõttu või pärast. Näiteid valest kasutusest: Euroliidu veetrahvi otsus võib tulla tänu Narvale. Kas eestlaste pensioniraha haihtub tänu Eesti kõrgele inflatsioonile? Tänu valetunnistusele sai ta ebaõiglaselt karistada. Võistlus tuli tänu halvale ilmale üldse ära jätta. Tänu töökoha kaotusele on pereisa sunnitud laenu võtma. Võrdle: valetunnistuse tõttu, halva ilma tõttu, töökoha kaotuse tõttu. Rõhumäärsõna ehk modaaladverb näitab kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib-olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt
riikidest, kui oleks saanud vaid koduriigis töötades. (Venturini, 2008) Oma uurimuses on Alessandra Venturini välja pakkunud rahvusvahelise ühtse pensionikonto idee, kuhu töötaja panustab olenemata, millises riigis ta töötab. Tegemist oleks hoiuse või fondikogumisega pangas. Sellest saaksid kasu eelpool nimetatud hooajatöölised, kes töötavadki eri riikides, mitte stabiilselt koduriigis. (Venturini, 2008) Ning samas kaoks ära ka ebavõrdselt suur pensioniraha neil, kes töötavadki eri riikides miinimumaastad, et ka sealt pensioni teenima hakata. Pensionisüsteemid on Euroopa riikides väga erinevad, aga ühe põhimõtte panevad paika ELi määrused, küi inimene töötab ühes liikmesriikidest vähemalt aasta, tekib õigus selle riigi pensionile, Kui töötada vähemalt aasta igas Euroopa Liidu riigis, siis on võimalus saada pensionit tervelt 28 erinevast riigist. (Pensionikeskus)
annaabi.ee 
