suurusi ja sagedus, samuti kaaluda võimalust sõlmida garantiiperioodiga leping (inimese surma korral laekuvad maksed teatud perioodi jooksul soodustatud isikule) või selline leping, mille alusel läheksid inimese surma korral õigused makseid saada üle teisele füüsilisele isikule (nt abikaasale). 4. Kogutud (700-kordse)on vähemalt 1 406 160 krooni. Siis on mitu võimalust. Vähemalt nimetatud summa eest tuleb sõlmida kindlustusseltsiga pensionileping, kuid seda võib teha ka suurema summa eest. Inimene võib seda piiri ületava summa eest sõlmida fondipensioni ehk jätta osa kogutud raha pensionifondi ning perioodiliselt tagasi müüa fondiosakuid, saades sedasi makseid otse pensionifondist. MIKS pean valima kogumispensioni? II e Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
2 SISSEJUHATUS Kohustuslik kogumispension ehk II pensionisammas kuulub Eestis kehtivasse rahvusvaheliselt tunnustatud kolmesambalisesse pensionisüsteemi. Kõigile kohustuslik teine pensionisammas põhineb asjaolul, et inimene kogub ise raha ajaks, mil ta on pensioniealine. Kohustuslik pensionisammas koosneb kahest osast: kogumisfaasist, mille vältel tehakse sissemakseid pensionifondi ja väljamaksefaas, mil sõlmitakse pensionileping ning makstakse selle alusel pensioni. Teise samba pensionifond, selle pakkujatega seonduvad tasud ja probleemid on aktuaalsed, kuna pensionifondiga liitmine on kohustuslik kõigile, kes on sündinud aastal 1983 ja hiljem ning see puudutab kõiki eelpool nimetatud ühiskonnaliikmeid. Antud töö eesmärk on analüüsida II samba pensionifondide hetkeseisu Eestis, sh anda ülevaade pensionifondide pakkujatest, kirjeldada pensionifondiga liitunute arvu
tööandja 68. Väljamaksed pensionifondist • I sambast algavad väljamaksed pensionile jäämisega, teatud tingimustel võimalik ka varem või hiljem jääda, mis mõjutab väljamakse suurust. • II sambas algavad väljamakse vastavasse ikka jõudes. Alla 10 kordse rahvapensioni määra saab kõik korraga välja võtta. 10-50× pensioni määra korral tuleb välja võtta regulaarsete maksetega, fond on pärandatav. Üle 50× pensioni määra tuleb sõlmida pensionileping kindlustusega. Maksed arvutab selts annuiteedina, fondi ei saa pärandada • III samba puhul võib väljamakseid teha alates 55 eluaastast. 3/ 4 juhtudest on need maksustatud tulumaksuga(10-20%). Tulumaksuvaba on vaid elukindlustusseltsiga sõlmitud lepingud. 69. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioneid kinni maksaksid. 2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tipp kohtumisel nimetati liikmesriikides
pensionifondide tagasivõetud osakute tagasivõtmishinna. Väljamaksed tehakse kindlustusvõtjale lepingu alusel perioodiliselt võrdsete või suurenevate summadena (annuiteet) vähemalt kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani (KPS § 41 lg 3). Väljamakseid pensionifondist tehakse isikule kuulunud osakute tagasivõtmisel pensionifondivalitseja poolt osakute tagasivõtmishinnaga. Kogumispensioni saamiseks on osakuomanikul õigus sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondist. Pensionileping on osakuomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud osakuomanikule (edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid kuni tema surmani ning kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse.
annaabi.ee 
