8 Investeerimisfond id AS AS SEB 27.76 Varahaldus 48.19 AS LHV Varahaldus Joonis 1. Kohustusliku pensionisambaga liitunute arv protsentides. Allikas: EVK Pensionikeskus 2011. 9 Enim on liitunuid Swedbanki pensionifondidega, kes moodustavad 48,19% kõigist liitujatest, arvuliselt on neid 292 208. Teisel kohal on SEB pensionifondid 168 351 liitujaga, mis on 27,76%. LHV pensionifondidega on liitunud 8,8% ehk 53 335 inimest. Kõigis kolmes pangas on võimalik liituda konservatiivse, tasakaalustatud, progressiivse ja agressiivse strateegiaga (välja arvatud LHV pangas) pensionifondiga. Pankade
mahaarvamised. Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt summalt (13% laekub ravikindlustusfondi ja 20% pensionifondi). Pension- makse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek. Pensionisüsteem toetub kolmele sambale: I sammas ehk riiklik pension. Sellega tegeleb sotsiaalkindlustusamet. II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Sellega tegeleb pensionikeskus. III sammas ehk täiendav kogumispension. Sellega tegelevad kindlustusseltsid ja pangad. Riiklike pensionite liigid: vanaduspension oled jõudnud vanaduspensioni ikka ennetähtaegne vanaduspension sa ei ole jõudnud veel vanaduspensioni ikka, kuid pensionini on vähem kui kolm aastat edasilükatud vanaduspension soovid minna pensionile hiljem kui vanaduspensioni iga
(Venturini, 2008) Ning samas kaoks ära ka ebavõrdselt suur pensioniraha neil, kes töötavadki eri riikides miinimumaastad, et ka sealt pensioni teenima hakata. Pensionisüsteemid on Euroopa riikides väga erinevad, aga ühe põhimõtte panevad paika ELi määrused, küi inimene töötab ühes liikmesriikidest vähemalt aasta, tekib õigus selle riigi pensionile, Kui töötada vähemalt aasta igas Euroopa Liidu riigis, siis on võimalus saada pensionit tervelt 28 erinevast riigist. (Pensionikeskus) Paljudel Euroopa Liidu riikidel, näiteks Soomel on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping mitmete teiste riikidega, mis võimaldab inimesel, kes on töötanud nii Soomes kui ka mõnes riigis, millega selline leping on sõlmitud, saada pensionit mõlemast riigist. Nad saavad taotleda üheaegselt mõlema riigi pensionit. Kui aga riikidel selline leping puudub, on vajalik inimesel endal välja selgitada, kas on üldse võimalus saada pensionit mõlemast riigist ning
Kõik need muutused sunnivad mõtlema sellele, kuidas hoida töötajate töövõimet kõrge vanuseni ning muuta tööturul osalemine võimalikult atraktiivseks. Vanemaealiste arvukuse suurenemine ühiskonnas tingib suurema koormuse riigieelarvele. Riigi sotsiaalpoliitika ülesannete hulka kuulub vanemaealistele teenitud pensionide väljamaksmine, millele neil Eestis tekib seaduslik õigus 63.aastaselt. 1.jaanuarist 2017 toimub üleminek uuele ametlikule pensionieale, milleks on 65 eluaastat (Pensionikeskus, kuupäev puudub). Kui aga ühe vanemaealise kohta jääb alles järjest vähem töötavaid inimesi, siis on keeruline leida vahendeid ettenähtud ülesannete rahastamiseks. Noorte, tööeas inimeste väljavool Eestist tingib samuti vajaduse vanemaealisi kauem tööturul hoida. Samal ajal võimaldavad paindlikumad töövormid (olgu selleks osaline koormus või kaugtöö) vanemaealiste kogemusi ja oskusi pikema perioodi vältel tööturul hoida.