17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja. Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas. Daniel Defoe tegi firma, kus esimesena tuli kasutusele tööaja arvestus, asutas midagi haige- ja pensionikassa laadset ja tegi töötajatele koolitusi. Tema oskas arvestada täpselt toodete lisakulud ja palgakulud ning panustas kuluarvestusse. Carnegie tegi firma, oli edukas investor ja lõi tellimuspõhise kuluarvestussüsteemi. Majandussüsteem aina arenes ja toodi uusi uuendusi sisse, mida tehakse ka tänaseni. Võttes arvesse eelmainitud, saame kokkuvõtvalt arvata keskaega majandusarengu progressiivseks
Hakati asutama kindlustuskassasid, tekkisid igasugused ühistud, jõuti töölisparteide asutamiseni, asuti piirama tööpäeva ja -nädala pikkust, naiste ja laste tööd, ületunnitööd, reguleerima puhkuse saamist. Ametisse seati tööinspektorid ja tööandjaid sunniti hüvitama tööõnnetustes tekkinud kahjusid ning haigusrahasid. II maailmasõja järel jõuti arenenud riikides vanaduspensionini, kuid kolmekümnendatel aastatel oli pension tagatud ainult pensionikassa liikmetele. Põllumajanduse peamine ülesanne industriaalühiskonnas oli ära toita suurtesse tööstuslinnadesse koondunud inimesi. Ka põllumajanduses tegi masin järjest rohkem inimese eest ära, suurendades tunduvalt põllumajanduse tootlikkust. Päevakorrale tõusis toiduainete pikaajalise säilitamise vajadus. Sellest tekkis konserveeritud toit, mida oli ka lihtsam transportida. Industrialiseerimise märksõnaks oli maavarade kasutuselevõtt. Uus tehnoloogia lubas
aastal ja eelarvekulude katteks otsustati suurendada mittemaksulisi tulusid nagu riigivara müük. Tulude taset aitasid hoida ka laekumised ELi tõukefondidest ja CO2 kvoodi müük. Samuti tõsteti käibemaksu ja tarbimismakse. Riigieelarve kogutulud seetõttu ei vähenenud 2010. aastal hakkas Eesti majanduskriisist välja tulema ja selle tõttu suurenes keskmine palk. Sellel aastal riik laene ei võtnud ja rahastas tulusid ületatavaid kulusid reservidest, mille tulemusena lõppes otsa pensionikassa erakorraline reserv ja vaba raha vähenes 483 miljoni euroni. Reserve kasutas riik ka 2011. aastal. Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve tulude seis paranes 2011. aastal liitus Eesti eurotsooniga ja võeti kasutusele euro. 2010 2011 Keskmine brutopalk 792, 3 - Kogutulu 5848, 3 mln - Kogukulu 5811 1 mln -
Tallinnas, kuid näiteks provintsilehe lisatoimetaja sai kõigest 15 krooni kuus. Päevalehe toimetaja Harald Tammeri kuupalk oli aga näiteks ministripalgastki suurem 750 kr. Riigikogu liige sai näiteks 4 korda vähem palka kui Päevalehe peatoimetaja. Arvestagem sedagi, et suurte väljaannete ajakirjanikud said peale palga veel preemiaid ja honorari. Siiski ei olnud ajakirjanikud oma eluga rahul, kuna puudusid sotsiaalsed tagatised. Kui 1936 asutati kultuuritegelaste pensionikassa, liitus sellega 100 ajakirjanikku, mis näitas, kui suurt vajadust tunti kindlustatuse järele. Haiguse ja õnnetuse puhul andsid toetusi ajakirjanduse sihtkapital ja EAL. Vaid üksikud ajalehed olid oma personali haigekassas kindlustanud. Näiteks kattis ETA 80 % oma ajakirjanike ravikuludest. Propagandatalitus Pisut lähemalt ajakirjandust reguleeriva institutsiooni tööst Eesti Vabariigis. 1934.a septembris loodi Valitsuse Informatsiooni- ja Propaganda Talitus, et korraldada
annaabi.ee 
