majanduslikule olukorrale ja tervisele valida ise endale sobivaima pensionile mineku aja, võtta pension osaliselt välja või peatada pensioni maksmine. Mulle meeldib teine variant rohkem. Pensioniealisel inimesel võiks olla võimalus valida, millal ta töölt kõrvale jääda soovib ja juhul kui ta tööl edasi käib, siis saab ta oma väljateenitud pensioniosakud hiljem kätte ning nendele võiksid lisanduda protsendid. Paljud pensionieale lähenevad ja pensioniealised on valmis töötamist jätkama. Selleks on vaja luua sobiv tööturupoliitika. Vanemaealistele tuleb võimaldada enam osaajalist ja ajutist tööhõivet. Oluline on elukestev õpe, mis suurendab vanemaealiste konkurentsivõimet ja toetab neid oskuste ja teadmiste säilitamisel ning arendamisel. Vanemate töötajate plussideks on sageli: tarkus, mõistmise sügavus ja avarus, erialased teadmised ja kogemused, sotsiaalne
avatud suuremad võimalused, sest keelt osates saame reisida erinevatesse kohtadesse, ei teki suhtlusprobleeme ning on võimalik õppida kultuuri kohta, mis keelt me parasjagu õpime ja samas laiendab see silmaringi. On antud ka üsna trööstitu kujutlus rahvastiku aluspüramiidist, mis peab olema alt laiem - noored peaksid moodustama rahvast suurema osa. Kuid see on altpoolt hoopis õõnes: küllalt suured on praegu keskealiste, kuid siiski juba pensionieale lähenevate inimeste rühmad, kelle kanda on majandus ja üldine toimetulek. Nendele pakub lähitulevikus mõningat leevendust 15- 19-aastaste, peatselt tööjõuturule sisenejate üsna suur rühm. Igaüks võib näha oma panust tulevikku erineval viisil. Meie põlvkond panustab haridusse, mis kindlasti ei ole odav, siis tulevikus, kui meie pensioniikka jõuame, ei saa garanteerida, et tööturule siseneks piisavalt meie pensioni kinnimaksjaid - lastest on saanud investeering tulevikku
Joondiagramm 1. Rahvaarv Ida-Virumaal 2017-2040. 2017. aasta rahvastikupüramiidilt (Joonis 1) on näha, et Ida-Virumaa on vananeva rahvastikuga maakond, noorte osakaal on väiksem tööealiste ja pensionäride osakaalust. Tööealisete seas on kõige väiksem 20-24 aastaste põlvkond. Vanemaealist rahvastikku on Ida-Virumaal rohkem ka okupatsiooni ajal toimunud võõrtööliste sisserände tagajärjel, kellest nüüdseks enamus on jõudnud või lähenevad pensionieale, mille tulemusel on ka kõige suurem põlvkond 55-59 vanused inimesed. Üldisest trendist kaldub kõrval 70 - 79 aastaste põlvkond, mis on ümbritsevatest silmapaistvalt väiksem. See on tõenäoliselt tingitud II Maailmasõjast, mis jääb täpselt antud perioodi keskele. Naiste ja meeste osakaal Ida-Virumaal on jaotunud põlvkonniti ebaühtlaselt. Vanusrühmades 0 - 44 oli 2017. aastal mehi rohkem kui naisi, väikese erandiga vanusegrupis 10 - 14, kus naisi oli rohkem kui mehi
Kõik need muutused sunnivad mõtlema sellele, kuidas hoida töötajate töövõimet kõrge vanuseni ning muuta tööturul osalemine võimalikult atraktiivseks. Vanemaealiste arvukuse suurenemine ühiskonnas tingib suurema koormuse riigieelarvele. Riigi sotsiaalpoliitika ülesannete hulka kuulub vanemaealistele teenitud pensionide väljamaksmine, millele neil Eestis tekib seaduslik õigus 63.aastaselt. 1.jaanuarist 2017 toimub üleminek uuele ametlikule pensionieale, milleks on 65 eluaastat (Pensionikeskus, kuupäev puudub). Kui aga ühe vanemaealise kohta jääb alles järjest vähem töötavaid inimesi, siis on keeruline leida vahendeid ettenähtud ülesannete rahastamiseks. Noorte, tööeas inimeste väljavool Eestist tingib samuti vajaduse vanemaealisi kauem tööturul hoida. Samal ajal võimaldavad paindlikumad töövormid (olgu selleks osaline koormus või kaugtöö) vanemaealiste kogemusi ja oskusi pikema perioodi vältel tööturul hoida.
annaabi.ee 
