Sotsiaalne kontekst: Rahvastiku ülddünaamika (iive, ränne, vananemine) Leibkonna-mudelid (suurus, püsivus; vaesusriskis elavate inimeste suurusjärgud) Tuluerisused (Gini koefitsient) Sotsiaalne sidusus, kogukonna-tunne (kodanikuühiskond, naabrivalve) Elukeskkonna jätkusuutlikkus, kvaliteet Vanurite osakaalu suurenemise mõju pol.kujundamisele: Praegu pensionäre 24%, 2050 42%; oodatav eluiga 83 a DEPENDENCY RATIO !!! Sotsiaalpoliitika Kasvavad kulutused pensionidele Spetsiifilised meditsiinivajadused (füüsise "ärakulumine", dementsus, taastusravi ja ravimid) Üksikvanurid hoolekandeteenuse kasv Süvavanurid (85+) hooldekodude kasv Hõivepoliitika paindlikud hõivevormid + EKÕ + töötervishoid Majandus- ja innovatsioonipoliitika tootearendus eakale tarbijale Asumi- ja elamupoliitika Miks pole pol.kujundamise ratsionaalsus poliitikas võimalik? Psühholoogilised ja kognitiivsed piirangud (teadmiste ja info puudulikkus) nt eelarveprotsess
9.3. (osaülesanne 22) Nimetage kaks võimalikku probleemi, mis tulenevad Rootsi rahvastiku vanuselisest struktuurist ning tooge mõlema probleemi puhul välja rahvastikupoliitiline abinõu, mis võimaldaks probleemi leevendada. Rahvastiku vanuselisest struktuurist tulenev Abinõu probleemi leevendamiseks probleem Rootsis 1. Suured kulutused sotsiaalsfääris ja Pensioniea tõstmine. Maksude pensionidele. (Kasvab maksukoormus) suurendamine. 2. Madal sündimus, alla taastetaset, Vanemapalk, soodustused lastega peredele, negatiivne iive, vähe lapsi osalise tööajaga töötamise võimalus jms. 3. Tööjõupuudus (rahvastiku vananemine) Tööjõu sisse toomine teistest riikidest, pensioniea tõstmine. Ühe demograafilisest olukorrast tuleneva probleemi ja selle leevendamiseks abinõu
keskmisest ja 23% kõrgest palgast. II sammas puudub. III sammas- erinevad kommertsplaanid, Firmasisesed pensioniplaanid, Kollektiivsed kindlustused, Eriskeemid FIE-dele, väikeettevõtetele. Keskmine USA pensionär saab tulu mitmest allikast. Pensionipoliitika tänane kontekst: Rahvastikutrendid (oodatav eluiga, ülalpeetavusemäär). Tööturutrendid ja –näitajad (karjäärimuster, tööturult väljumise vanus, palgatase, ja –lõhed). Avaliku sektori kulutused pensionidele, Aktsiaturgude seis ja arengud. Pensionireformide vajadus: Rahvastiku vananemine: Vähendada avaliku süsteemi heldust- Pensioniea tõstmine, Kvalifitseerumise kriteeriumite tõstmine, Asendusmäära vähendamine. Siduda paremini panus ja saadav tulu- Vaesusvastased meetmed eraldi pensioniskeemidest, Individuaalne konto, FF skeemide sisseviimine. Suurendada erasektori osakaalu pensioniskeemides- Maksuajendid. Pensionisüsteemide dereguleerimine.
abipersonalile, riigi kulul büroo Washingtonis ja koduosariigi pealinnas, tasuta transport ka välisreisidel, side ja meditsiiniteenindus. (Suurtes osariikides kulub senaatorile aastas umbes 1 miljon $). Sageli kuulub indemniteedi hulka ka parlamendiliikme eripension. Tavaliselt on selle saamiseks vaja 8- 10 aastane katkematu parlamendistaaþ. Pikema staazi puhul võib pension suureneda. Harilikult makstakse seda pensioni lisaks teistele pensionidele. E-s reguleerib Rkogu liikme indemniteeti "S. EV presidendi ja Rkogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta". See võeti vastu 1992. aasta juunis enne Rkogu valimisi. Seda s-st ei saa vähemalt Rkogu liikmete palkade osas sama kooss enda jaoks ise muuta, vaid saab seda teha ainult järgmise koosseisu jaoks. S-se pealkiri ei ole kooskõlas PSe § 104-ga, selle järgi peaks pealkirjaks olema "Vabariigi Presidendi ja Rkogu liikmete tasu seadus"
annaabi.ee 
