,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpetust. Ta otsustas tagasi pöörduda. Reisist oli palju kasu, sest nüüd avastas Kp, et suurel maailam polegi otsa. Seitse aastat valitses meie maal õnnepõli. Olevip. Oli ehitanud kindlad kantsid. Ehitati palju uusi linnu
Kui tark sai aru, et need olid pealtamaa naiste pojad, kes käivad tarkusi kogumas käskis ta tütrel mehed tagasi sinna viia, kus too oli nad korjanud. Keeletark sai sellest aru ja palus piigal viia neid merekaldale, piiga viis nad sinna. Hiigla tütar puhus nende laevale hoo sisse ja ,,Lennuk" sõitis edasi põhja poole. Varsti nägid nad virmalisi. Päike oli peitu läinud, Uku oli armuandeks pannud virmalised vehklema, et Kalevipoeg näeks edasi sõita. Lõpuks jõuti Penisabaliste maale, neeed olid inimesed, kelle pool kehast oli koera oma. Nad ei lasknud kedagi kaldale, Kalevipoeg otsustas nendega võidelda tappis neid tuhandeid , lõpuks sai ühe kõrvi täku omale, ning kihutas sellega penisabalisi tapma. Kuid üks võõras mehike jäi risti ratsu ette seisma ja hobune komistas ning kukkus samblasoosse. Siis Kalevipoeg kahetses, et oli neid inimesi tapnud ja ppalus Ukut, et too annaks sinna kala ja maad. Kalevipoeg rääkis
Kannupoiss jääbki kadunuks, kuna on näkineitsi meelitusel enesele meelepärase elupaiga leidnud. Mehed on jõudnud hiidude maale, kus peretütar nad kapsalehtede vahelt puhkamast leiab ja põlle sees koju kannab. Hiidtaat hakkab meestelt mõistatusi küsima. Lapu tark teab kõiki vastuseid. Taat on meestega rahul ja laseb tütred nad tagasi viia. Tütar viis mehed laevale ja tema hingamine puhus laeva lainetele. Purjetatakse põhja poole, kus kõva külm ja virmalised. Jõutakse penisabaliste maale, mille asukatel on poolest saati koera kehad ja sabad taga. Näost on nagu inimesed, tempude poolest tondilised. Penilased ei lasknud mehi maale. Kalevipoeg kargas penilasi pillutama ja tappis neid hulganisti. Tema hobune saab hukka, tahab maid segi künda. Sealtmaalt tark püüab Kalevipoega taltsutada: miks ta võõra maa rahvast läks hävitama. Nii ei saa ju tarkuseteed käia. Kalevipoeg kahetseb ja palub Ukult maale õnnistust. Tark on tema
,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpetust. Ta otsustas tagasi pöörduda. Reisist oli palju kasu, sest nüüd avastas Kp, et suurel maailam polegi otsa. Seitse aastat valitses meie maal õnnepõli. Olevip. Oli ehitanud kindlad kantsid. Ehitati palju uusi linnu
annaabi.ee 
