Kalendid kuu esimene päev, noonid kuu 5 päev, iidid kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 3) Geenius igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5) Penaad kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Jumal Janus kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Siit ka aasta esimese kuu nimetus jaanuar. Januse auks oli ka tempel. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul jumalate süsteem panteon.
a.märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Ajaarvamise aluseks võeti see, mis tuleb(nt: mitte pärast nooni, vaid hoopis enne iidi). Meelde tuleb jätta 3 nimetust. Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1)Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi. 2)Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 3)Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4)juno – kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5)Penaad – kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Jumal Janus – kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Tema auks oli ka tempel. Üks nägu oli vana ja teine noor. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul – jumalate süsteem – panteon.
- Preester, kes tegeles ennustamisega : augur *Alistatud rahvaste usk jäeti rahule, aga nõuti enda jumalate kummardamise kõrval ka Rooma jumalate kummardamist. · Rooma usule on avaldanud mõju Kreeka ja etruskid · Roomlastele oli omane looduse hingestamine animism *palju jumalusi · nuumen igale asjale omane jõud ja vägi · laar esivanemate hing, maja kaitsevaim. Igas kodus oli esivanemate kuju nurgas, pereisa tegi ohverdusi(toit) · penaad kodukolde jumalus, neid austati iga eine korral, iga eine korral ohverdati veits. Koldesse kallati iga eine korral natuke süüa ja juua. · genius mehe kaitsevaim · juno naise kaitsevaim, soodustas abielu ja lastesünnitamist Peale selle, et olid olemas väiksemad jumalused, kujunes Roomas välja oma jumalate Pantheon. Rooma jumalad olid ülevõetud Kreekast, aga neile anti uued nimed. Jumalanna Vesta pidi sümboliseerima Rooma riigi õitsengut
kaotasid võimu oma provintside üle. 476. aastal kuulutas germaani soost väepealik Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193- 196 Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma. Kaitsevaim vanas majas. 3) Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno – kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5) Penaad – kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus – ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser).Tp. Kannab seda nime Rooma paavst. Pontifex – preester.
kaotasid võimu oma provintside üle. 476. aastal kuulutas germaani soost väepealik Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193- 196 Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar esivanemate hing, igal suguvõsal oma. Kaitsevaim vanas majas. 3) Geenius igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5) Penaad kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser).Tp. Kannab seda nime Rooma paavst. Pontifex preester.
Orjaga võis omanik teha mida aga tahtis. Rooma religioon * Riik ja religioon olid omavahel seotud ning preestrid olid riigiametnikud. * Kõrgeim preester oli pntifex maximus. * Madalam preester pontifex. * Ennustamisega tegelev preester augur. * Mõju on avaldanud etruskid ja kreeklased ning seega on algupärast asja raske välja tuua. * Animisnm looduse hingestatus. * nuumen igale asjale omane jõud ja vägi. * laar esivanemate hing, maja kaitsevaim. * penaad kodukolde jumalus. * genius mehe kaitsevaim elujõu, sigivuse sümbol. * juno naise kaitsevaim soodustas abielu ja laste sünnitamist. * Rooma jumalad olid ülevõetud Kreekast, kuid neile anti uued Rooma pärased nimed. * Roomas olid Kreekaga võrreldes tähtsamal kohal Vesta ja Saturnus. * Vestaalid jumalanna vesta preestrid. * Saturnuse auks peeti pidustusi saturnaale (neist võisid osa võtta ka orjad).