võimaluses. Deriaz pump-turbiinide kasutamist on otstarbekas kaaluda väiksematel, alla 80 m töökõrgustel, kus selle töönäitajad on sarnased Francis pump-turbiinidega. [3: 19] 4.3. Petlon turbiinid Peltoni turbiin kujutab endast vesiratta edasiarendust, mis seisneb selles, et tööratta lamedad labad on asendatud kaheosaliste koppadega, millele suunatakse vaba veejuga. Juga jaguneb kaheks (kopa mõlemale poolele) ja paneb tööratta pöörlema. (Joonis ) Pelton turbiin on enamasti horisontaalvõlliga, kuid valmistatakse ka püstvõlliga turbiine. Töörattale toimivaid veejugasid on enamasti üle üht. Sellised turbiinid sobivad kasutamiseks kõrgustel 200... 2000 m ja nende nimivõimsuste piir on tavaliselt 10-300 MW. Vee suurema suhtelise energiasisalduse tõttu on nende mõõtmed väiksemad, pöörlemissagedus aga suurem kui Francise ja Kaplani turbiinidel (tavaliselt 500-1500 p/min). Joonis
paisurindeelektrijaamadeks (hoone kuulub paisu koostisse) ja paisutagusteks elektrijaamadeks ( hoone paikneb paisu taga). Hüdroelektrijaamad jaotatakse oma tehnoloogilise ja elektrilise skeemi järgi kahte suurde gruppi: suure võimsusega hüdroelektrijaamad (võimsus üle 20MW) ja minihüdroelektrijaamad (võimsus 2 - 20 000 kW). Turbiinid Hüdroturbiin muundab vee kineetilise energia mehaaniliseks pöörlemisenergiaks. Põhilised tänapäeval kasutatavad hüdroturbiinid on: - Pelton-turbiin - Kaplan-turbiin - propeller-turbiin - Francis-turbiin Francis- ja Kaplan- turbiinid kuuluvad reaktiivturbiinide ja Pelton turbiin aktiivturbiinide hulka. Radiaal-aksiaalturbiini - Turbiin on enamasti püstse võlliga ja selle tööratta labad on võlliga jäigalt ühendatud. Väiksemate turbiinide võll võib olla ka rõhtne. Vesi siseneb turbiini hüdroelektrijaama paisjärvest spiraalkanali kaudu, mis ühtlustab vee sissevoolu tööratta
6 7 GWh/a, foto AS Eesti Energia kodulehelt Sõltuvalt survekõrgusest (rõhust) jagatakse hüdrojaamad kõrg- (survekõrgusega üle 2030 m) ja madalsurvejaamadeks (alla 20 m). Sõltuvalt survekõrgusest ja vooluhulgast kasutatakse eri tüüpi hüdroturbiine, millest kaasaja suurtes hüdroelektrijaamades on levinumad (vt joonis 5.12): · pöördlaba e Kaplan`i turbiinid; · radiaal-aksiaalsed e Francis`e turbiinid ja · kopp- e Pelton turbiinid. Madalrõhujaamades peetakse sobivateks tänu lihtsusele ja suhteliselt madalale hinnale ka propeller- ja ristvooluturbiine, kuid fikseeritud töölabade tõttu on aga nende kasutegur tundlik vooluhulga muutusele. Efektiivsemad on pöördlaba- e Kaplan`i turbiinid (vt joonis 5.13), mille labade asend on reguleeritav vastavalt vooluhulgale. Rõhkudel üle 10 m kasutatakse suhteliselt keerukaid Francis`e turbiine (vt joonis 5.15), vähese vooluga kõrgsurvejamades
normidest (mida veel polnud olemas). Hoitakse alal seda arhetüüpi mingi ludimendi, meenutusena, hilisemates lugudes või religioonides pigem kadunud. Selline käsitlus tundub küllaltki ebatõenäoline, 20. saj. lõpu poole on sellest antropoloogid distantseerunud, kuna tihtipeale on nendel rahvastel seadused ja normid väga selgelt välja kujunenud. Popkultuuris petised, kavalpead, kelle kosmoloogiline roll puudub, aga nad on kavalad ja nutikad. Sulide intelligentsus on huvitav. Robert Pelton: t. on kavaluse ja intelligentsuse printsiip ise. Ta esindab leidlikkust ja loovust, mis juba definitsiooni järgi mingeid piire ega norme ei tunne. Kui kõik käib piiride ja normide järgi, siis mingit innovatiivsust olla ei saa. Igasugune loomine eeldab mingit purustamist, üleastumist. Ei saa kuidagi pidada inimkultuuri primitiivsemaks faasiks ega ka saavutuseks, et sellised tegelased on tulnud, tricksteri evolutsioneerumist, muutumist ei saa mingiks arengumärgiks pidada
89 48. Osalus ja kaasamine. MTÜ Lastekaitse Liit. Kättesaadav: http://www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/kaasamine/osalus-ja-kaasamine/. 49. Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta. RT II 2000, 15, 93. 50. Parton, N. Child Protection and Family Support. Tensions, contradictions and possibilities. London and New York: Routledge, 1997. 51. Pelton, L.H. Have child maltreatment and child placement rates declined? Children and Youth Services Review, 2013, 35(11), lk 1816-1822. 52. Ponciano, L. The voices of youth in foster care: A participant action research study. Action Research, 2013, 11(4), lk 322-336. 53. Philips, E. Laste kaasamine ja osalus otsustusprotsessides: erinevate lapse õigustega tegelevate institutsioonide ning noorteorganisatsioonide esindajate tõlgendused Eesti praktikast. Bakalaureusetöö
annaabi.ee 
