Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pelopennesose" - 5 õppematerjali

Sparta ja Ateena
4
rtf

Sparta ja Ateena

Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Eesti Sõjaajalugu
20
ppt

Eesti Sõjaajalugu

kogemusi teenimisest tollases Nõukogude armees. · Lugemissoovitused: ­ Enno Tammer, Kristjan Luts "Nõukogude armee ja eesti mees" ­ Kristjan Luts " Eesti ja Külm Sõda Sõja mõtestamisest · Sun Zi (u.6-5 s e.Kr) ja Sun Bin (u.4 s. e.Kr) "Sõja seadused": - Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. - Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. · Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" · Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum Sõja mõtestamisest · Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" · Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" · Antoine-Henri Jomini (1779-1869) Tehnika areng ja sõjandus · Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; · Raudtee ­ 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859);

Sõjandus → Riigikaitse
36 allalaadimist
Kriisid ja relvakonfliktid
2
doc

Kriisid ja relvakonfliktid

1956 rahvusväeosad; Teeniti NSV Liidu mõjusfääri kuuluvates Euroopa riikidest, aga ka Vietnamis, Afganistanis, Kuubal, Egiptuses, Angoolas ja Etioopias. Sõja mõtestamisest | Sun Zi (u.6-5 s e.Kr) ja Sun Bin (u.4 s. e.Kr) "Sõja seadused": - Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. - Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum. Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" Tehnika areng ja sõjandus | Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; Raudtee ­ 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859); Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas;

Sõjandus → Riigikaitse
35 allalaadimist
Kreeka ajaloo kokkuvõte
2
doc

Kreeka ajaloo kokkuvõte

Kolonisatsioon on vabatahtlik ümberasumine. Edenes kaubavahetus välismaailmaga, mis kulges Vahemere ja Mustamereni, Hispaaniasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja ka Prantsusmaale. Olümpiamängud olid peajumala auks. Tähtsad olid sest siis hakati arvama nende aega ­ 776a eKr. Kreeka-Pärsia sõjad lõppesid Kreeka võiduga, sest neil olid erakorgselt head laevad. Klassikaline ajajärk Esile kerkisid linnriigid Sparta ja Ateena. Nende omavahelised suhted olid pingelised, nende vahel puhkes pikk Pelopennesose sõda. Ateenast sai Sparta sõltlane ning algas Sparta ülemvõimu ajajärk. Esile kerkis lõpuks Teeba mis võitis pärsiat ja ka Ateena sai taas jalule. Ajajärgu lõpp tuli kodusõja tagajärjel kus Makedoonia vallutas Ateena ja Philippos lasi end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Struktuur Enamik olid talupojad. Tuldi toime kas iseseisvalt või võeti laenu ja võidi sattuda rentnikustaatusesse.

Ajalugu → Ajalugu
80 allalaadimist
Kreeka-mükeene kultuur-kordamisküsimused
2
docx

Kreeka-mükeene kultuur (kordamisküsimused)

Kuid Salamise merelahingus võitsid ateenalased vaenlase üle otsustava võidu. Järgmisel aastal purustas spartalaste juhitud Kreeka maavägi pärslased, mis asusid Kreekas. Peale seda enam Pärsia ei ohustanud Kreekat. 7. Kreeka linnriikide seast kerkisid eriti esile Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, kuid Ateena oli demokraatlik riik. Nende vahelised suhted olid pingelised ja puhkes isegi Pelopennesose sõda. See aga osutus ateenale hukatuslikuks. Perikles oli ateena riigimees. Sel ajal kui sai Ateenast Kreeka suurimlinn, sai sellest kultuurikeskus. Pani kirja maksud. Kui palju läheb sõdalastele ja palju maksavad ühiskonna kiht juhtimisele. Tema oli see, kes pani need kindlalt kirja nagu seadusedki. 8. Lk 9. Tüüpiline kreeka linnriik oli üsnagi väike, koosnest kesksest ausalt ja selle lähiümbrusest

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun