· karm ja tõrjuv hääl Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks Vanematasand võimaldab · võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll kasvatamisel, õpetamisel, juhtimisel · lubab muuta palju reageeringuid automaatseks, säästa energiat ja vabaneda aegaraiskavatest kaalutlustest otsustamisel 1.2. Laps Vaimustuvus, uudishimu, impulsiivsus, kujutluslend; kergeusklikkus, pelglikkus, pidurdamatus, abitustunne; kui midagi ei meeldi, on solvunud ja vihane. Mittesõnaline kontrollimatu eneseväljendus: pisarad, naer, järsud muutused hääletoonis, zestide ja näoilme loomulikkus või kammitsetus. Kohanenud Laps Kujundab oma käitumise Vanema mõju järgi (nt järeleandlikuks, virisevaks jne) Spontaanne Laps On ego-alge, milles peitub nii mässumeel kui loomevõime Kasutab väljendeid: ma jälestan, oleks mul ometi, miks ma pean seda tegema 1.3. Täiskasvanu
lihtsalt oletustel (nagu paljudel teistel). Berne väidab, et inimene ärkvel olles on pidevalt mingil oma mina tasandil ja neid tasandeid on kokku kolm. Neid mina tasandeid nimetab ta iseloomulike nimetustega: · Laps See tekib ealiselt kõige varem (sünnimomendist peale ja sealt areneb edasi). Lapse tasandit iseloomustab kõik see, mis meil seostub ka lapselikkusega. Seda iseloomustab mängulisus, fantaasiarikkus, uudishimulikkus, emotsionaalsus, impulssiivsus, pelglikkus, arglikkus, kergesti haiget saamine, kiiresti vahelduvad emotsioonid. Lapsetasand ei ole seotud ainult lapseeaga. See on olemas ka täiskasvanutel. On olemas nii loov laps, kellest oli juttu üleval, kuid ka kohanenud laps, kes on sõnakuulelik, arg ja passiivne. · Vanem See hakkab ka juba lapseeas tekkima. See on seotud sellega, et laps hakkab matkima vanemate käitumist. Näiteks mängib kodu ehk on vanema rollis. Ta teeb nii, sest
madal enesekriitika Täiskasvanu tasand - + emotsionaalne pidurdatus, fantaasiavaesus, rahulikkus, vaoshoitus, kalkuleerivus ülemäärane kahtlemine Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 51 Mõjutamine ehk interaktsioon Lapse tasand - + pidurdamatus, pelglikkus vaimustuvus, uudishimu, impulsiivsus, kujutluslend Vanema tasand meenutab õpetajat, täiskasvanu tasand juristi ja lapse tasand kunstnikku. Nagu ülalpool mainitud kutsub üks suhtluskäik teatud tasandilt esile vastuskäigu teiselt teatud oodatud tasandilt. Suhtluskäikusid jaotatakse rööpseteks ja ristuvateks. Rööpsed käigud on sellised, kus oodatud tasandile vastav vastus tulebki
olles on pidevalt mingil oma mina tasandil ja neid tasandeid on kokku kolm. Ärkvelolekus inimene suhtleb mingilt oma mina tasandilt lähtudes. Neid mina tasandeid nimetab ta iseloomulike nimetustega: 1) Laps See tekib ealiselt kõige varem (sünnimomendist peale ja sealt areneb edasi). Lapse tasandit iseloomustab kõik see, mis meil seostub ka lapselikkusega. Seda iseloomustab mängulisus, fantaasiarikkus, uudishimulikkus, emotsionaalsus, impulssiivsus, pelglikkus, arglikkus, kergesti haiget saamine, kiiresti vahelduvad emotsioonid. Lapsetasand ei ole seotud ainult lapseeaga. See on olemas ka täiskasvanutel. Paljusid elukutseid on ilma lapse tasandi osaluseta raske ette kujutada (loova tegevuse seotud näitlemine, kunst). Lapse tasand on kõigil olemas, kuid küsimus on proportsioonides. Mõnel on seda last vähem, teisel rohkem. Mõningates situatsioonides lastakse seda rohkem välja tulla.
annaabi.ee 
