..............................12 Stockmanni hinnad..............................................................................................................13 Kokkuvõte........................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................15 Molluskid Karbid Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad , jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Karbid on eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees
Kõige rohkem süüakse molluskeid ja peajalgseid Aasia maades. Kuid ega mõningad euroopa maad ka alla ei jää. Näiteks süüakse päris palju krevette, vähke ka. Kuid jõululaual (julbård) leidub ka palju kalatooteid ja teisigi merande, nagu krevette, krabisid, karpe jne. 2 3. MOLLUSKID 3.1. KARBID Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Söödavaid rannakarpe (soome keele mõjutusel aeg-ajalt tõlgitud kui ka sinimerekarbid või sinikarbid (sinisimpukot)) ostes tuleb jälgida, et karbid on elus ja värsked. Karbid peavad olema kindlalt kinni ja lõhnama mere järele. Halva kala lõhnalised karbid on halvaks läinud.
rasvhape alandab fibrinogeeni ja tromboksiini taset veres. Fibrogeen on aine, mis on vajalik vere hüübimiseks, selle kõrget taset seostatakse vereklompide tekkega. Tromboksoon aga paneb veresooni kokku tõmbuma, selle kõrge tase aga põhjustab kõrget vererõhku. On märgatud, et kala söömine hoiab ,,hea" kolesterooli taseme kõrgel. Kõigest kümme päeva ainult rohkelt lõherasva sisaldavaid tooteid süües alaneb Mereandid _ karbid Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Ehitus Erinevalt teistest limustest on karpide pea redutseerunud. Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas.
tekkinud teisesed lõpused. Mõnedel on koda ja isegi mantel mandunud. Selle asemel võib olla kehaseinas lubinõelu või söödud ainuõõssetest pärit kõrverakke. Eluviis: On ujuvaid, ja isegi planktilisi, vees hõljuvaid vorme (selts tiibjalalised, Pteropoda), pikkade parapoodi moodi jätketega, ja hoiatusvärvusega. Paljud on röövloomad. Näide: merijänes (Aplysia depilans), nagajalg (Clione limacina). Klass karbid e. liistaklõpuselised (Bivalvia, Lamellibranchia, Pelecypoda) Ehitus: Koda kahest poolmest (parem ja vasem), mis ümbritsevad kogu pehmet keha. Pea on mandunud. Mantliõõnes kahel pool lõpused. Kojast võib välja sirutuda lame, kiiljas jalg. Tagapool mantlis kaks ava, võivad torujate sifoonidena pikalt välja sirutuda. Ripsmed ajavad vett alumisest sifoonist mantliõõnde sisse, ülemisest välja. Suu ja pärak mantliõõnes. Eluviis: Toituvad filtreerides või sifooniga sette pinnalt kogudes
annaabi.ee 
