kergelt niisutatud segusse turbast, lehemullast ja liivast. Pistikute juurdumiseks võetud muld on soovitatav eelnevalt desinfitseerida, näiteks kasta keeva veega või hoida 15-20 minutit tugevalt köetud ahjus. Ööpäev kuivatatud pistikud tuleb enne juurduma panekut asetada söepulbrisse. Juurduvad enamasti kuu aja jooksul. Pistikud, mis on juurdunud juba varakevadel, hakkavad juba suvel õitsema. Pistikud võetakse talvituvatelt emataimedelt. Sügistalvisel perioodil hoitakse pelargoone 10-12 kraadi juures, alates jaanuarist aga tõstetakse kasvuhoone temperatuur 16 kraadini ja taimed annavad rohket juurdekasvu pistikute tegemiseks. liivs või perliidis juurduvad pistikud 18-20 kraadi juures 2,5-3 nädalaga. Juurdunud pistikud istutatakse 9 cm läbimõõduga pottidesse ning viiakse kasvuhoonesse, kus nad edasi kasvavad ja karastuvad. Kevadiste öökülmade möödumisel istutatakse taimed kasvukohale. Seemned külvatakse detsembris-veebruaris.
triibulised põrandariided, põrandavaibad, tekstiga ja tikitud motiividega seinariided, heegelpitsidega laudlinad, linikud, käterätid, kardinad, padjapüürid, tekilinad, päevatekid jms, mis muutsid interjööri rõõmsamaks ja värviküllasemaks. Korterite seinu kaunistasid ka raamitud fotod, oleograafilised metsa- ja loomapildid, vaimuliku sisuga pildid ja piiblitekstid. Aknalauale ja selle ette lillelauale paigutati toalill, kõige rohkem oleandreid, fuksiaid, pelargoone ja mürte. Teatavast sarnasusest hoolimata oli igal korteril oma ilme, mis sõltus elanike võimalustest ja iseloomust. Kasutatud kirjandus: Eesti entsüklopeediakirjastus "Eesti rahvakultuur"
Värske õhk aitab kahjureid eemal hoida. Haigel taimel tuleb õievars ära lõigata. Pelargoon Varakevad on paras aeg pelargoonide paljundamiseks. Ladvapistikuteks kasutatavad võrsed peaksid olema terved ja tugevad, liiga rohtsest ja õrnast võrsest ei pruugi asja saada. Emataimelt võetud pistikuist saadakse identsed taimed. Paljundamiseks võib kasutada nii varre- kui ladvapistikuid. Pistikuid võib lõigata, kasutades selleks teravat nuga, kuid pelargoone on võrdlemisi lihtne ka murda. Pistik võiks olla umbes 15 cm pikk ja 3-4 lehega. Ära tuleks murda kollased ja närbuma kippuvad lehed ning õiepung, juhul kui emataim on jõudnud selle juba moodustada. Pistikute lõikepinnal lasta umbes tunni-kahe vältel kuivada. Sel ajal hoida pistikuid liigse närbumise vältimiseks ereda päikese eest varjatud kohas. Juurdumise soodustamiseks võib kasutada juurdumispulbrit. Lõikepinna võib desinfitseerida ka söepulbriga, see
Pool sajandit olid lilleaiad olnud hea maitsega vastuolus. Kui neid leiduski, siis olid nad müüride või puude taha peidetud, Koostanud: 142 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a et mitte silma riivata. Nüüd tuli nn lillepeenarde renessanss. Aretati massiliselt uusi lillesorte, muuhulgas roose, võõrasemasid, pelargoone... Kasvuhoonetehnika edenes ja kasvuhooned läksid moodi: seal sai kasvatada nii külmaõrnu eksootilisi taimi kui suvelilletaimi. Eriti moes olid üheaastased, dekoratiivsete lehtedega taimed. Neid kasutati keerulise kuju ja mustritega lillepeenardel (carpet-beddings). Selliseid peenraid kutsuti prantsuse ja hollandi tüüpi peenardeks. Inglise tüüpi peenrad olid püsililledest, mis istutati segamini nii, et peenral kogu aeg midagi õitseks. Nn eklektitsism, mis iseloomustab kogu 19
annaabi.ee 
