Liisa Allsoo KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST Loovus on miski, mis tundub nii iseenesestmõistetav, kuid ometigi, mida vanemaks me saame, seda rigiidsemaks muutub meie toimimisviis. Kui lapsena tuli ikka ja jälle mõni hea mõte või ideevälgatus, siis täiskasvanuna tunnen, kuidas ka endal tuleb vaeva näha, et "vaim" peale tuleks. Loomuliku loovuse kadumine näib toimuvat eelkooli- ja koolieas, kus õpetatakse lapsi reegleid järgima ning õigel ajal õigesti vastama. Kaob oskus igavust peletada ja ise midagi välja mõelda. Läbi lapse loovuse arendamise saame luua eeldusi õppimiseks ja võimeks valida väärtusi. Eeldused, mis arenevad vaid lapseajus (koolieelses eas), kuid kannavad inimest kogu elu. Seega on loovus arengu eeldus. Loovus ja loovmäng nõuab aega ja pingutust. Õpetaja/lapsevan...
Ei ole enam pilte modellidest, kes demonstreeriks, vaid on modellid, kes näitavad, kui mugav on elu pärast selle toote kasutama hakkamist. Pesupulbri kasutamine mõjutab suhtumist igasugusesse tegevusse. Reklaam hakkab looma soovitusi elulaadile, sotsiaalsetele suhetele. Esitatakse näiteks küsimus tarbijale, kes tunneb toodet: „Kelle ema ei ole veel Persili kasutama hakanud?“ – eeldab, et tarbija teab, et toode on hea. Põhiefekt on visuaalsel võrdlusel ja sel peituval implitsiitsel võrdlusel: ema süüdistatakse hallis kleidis (teisel tüdrukul on valge ja ilus, Persiliga pestud). Tekivad sotsiaalsed hirmud. See strateegia on tagasi viidav tootmise suurenemisele, tarbimist oli tarvis suurendada. Tootjad võtsid seisukoha, et lihtsam on, kui tarbijad tarbivad rohkem tooteid, mitte ei suurendata tarbijaskonda. Tuleb tootega seostada vaba aega ja toote mittesoovitavaid märke, nagu ema süüdistamine. Strateegia on hirmutamine:
] (3) Teda erutas eriti see, et direktor just temal eksamiküsimused koostada käskis. (4) Isegi õpetaja ootamatu lahkumise korral ei peaks koolipsühholoogile bioloogia eksamiküsimuste koostamise kohustust andma. [ Kuidas muutusid teie ettekujutused peategelase kohta kõigi nelja lause järjestikusel lugemisel?] Eelnenud näite puhul mõjutas diskursuse igal hetkel selle mõistmist juba olemasolev teadmine ja ettekujutused, mis põhinesid teatud kontekstis peituval isiklikul kogemusel. Kõneksolevas teemas käsitleme keele mõistmist ja kasutamist kultuurilises, sotsiaalses ja tunnetuslikus kontekstis. Keel kultuurilises kontekstis Kognitiivse psühholoogia esindajaid ja psühholingviste huvitavad eriliselt uuringud, kus võrreldakse ja vastandatakse erinevaid keeli ja murdeid (dialekte). Eri keeltel on erinevad leksikonid ja erinevad süntaktilised struktuurid. Sageli kajastuvad neis erinevustes antud keelte tekke- ja arengukeskkonna
Juba definitsioon näitab, et me ei tea palju kujutise algallika olemusest. Me uurime vaid peegeldusi. Siiski ei ole need peegeldused ilma teatava korrapärata. ,,Pole kahtlust selles, et nende kujutiste taga on miski, mis teadvust ületab ning mis toimib sel viisil, et kujutised ei varieeru piiramatult ning kaootiliselt, vaid kõik nad on selgelt seotud väheste põhiliste printsiipide või arhetüüpidega." (JUNG 2002:xiii) Seega on alust arvata, et inimese subjektiivses alateadvuses peituval on mingi vaste ka objektiivses reaalsuses ehk välismaailmas. Kuivõrd dogma on algsete usuliste kogemuste kogumise ning pikaajalise üldistamise tulemus, siis peab nendel olema ka mingi eesmärk. Teoloogile võib tunduda piisav eesmärk see, kui luuakse süstemaatiline ning normatiivne maailmavaade. Kuid Jung ei jää sellise seletusega rahule. Kuivõrd iga dogma on alguse saanud usukogemusest, peab ka nende üldine mõte olema kuidagi usulise kogemusega seotud
annaabi.ee 
