· Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. · Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo eest määratakse talle ning ka Kroppile karistus laagrivanglas. · Sõdurid saadetakse eesliinile ning toimub lahing. Selle käigus avastab Paul Himmelstobi kaevikust end peitmas ning tirib viimase sealt vihaga välja. Viimaks saab ka Himmelstob hirmust üle ning naaseb sõjategevusse. Viga saab Haie Westhus ning tõenäoliselt sureb varsti. · Lahingukogemused on Himmelstobi sõbralikumaks ja tolerantsemaks muutnud ning ta püüab sõduritega läbi saada. Peatselt aktsepteerivad teda ka noored sõjamehed. · Ühel päeval märkavad sõdurid teisel pool jõekallast noori prantslannasid ning
Himmelstob on nende poole teel. Noored sõdurid saadati kaevikuid kaevama. Käsku taites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo eest määratakse talle ning ka Kroppile karistus laagrivanglas. Sõdurid saadetakse eesliinile ning toimub lahing. Selle käigus avastab Paul Himmelstobi kaevikust end peitmas ning tirib viimase sealt vihaga välja. Viimaks saab ka Himmelstob hirmust üle ning naaseb sõjategevusse. Lahingukogemused on Himmelstobi sõbralikumaks ja tolerantsemaks muutnud ning ta püüab sõduritega läbi saada. Peatselt aktsepteerivad teda ka noored sõjamehed. Ühel päeval märkavad sõdurid teisel pool jõekallast noori prantslannasid ning plaanivad nendega õhtul kokku saada, et neidude abil sõjakoledustest mõtted eemale viia ning nendega pisut lõbutseda.
maksta ning peksid ta läbi. Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo eest määratakse talle ning ka Kroppile karistus laagrivanglas. Sõdurid saadetakse eesliinile ning toimub lahing. Selle käigus avastab Paul Himmelstobi kaevikust end peitmas ning tirib viimase sealt vihaga välja. Viimaks saab ka Himmelstob hirmust üle ning naaseb sõjategevusse. Lahingukogemused on Himmelstobi sõbralikumaks ja tolerantsemaks muutnud ning ta püüab sõduritega läbi saada. Peatselt aktsepteerivad teda ka noored sõjamehed. Ühel päeval märkavad sõdurid teisel pool jõekallast noori prantslannasid ning plaanivad nendega õhtul kokku saada, et neidude abil sõjakoledustest mõtted eemale viia ning nendega pisut lõbutseda
pidevalt aru kuidas saada lahti uutest naabritest ja mõtles välja erinevaid plaane selle täideviimiseks.Tahab kogu Vargamäe oma valdusesse saada.Ja käis pidevalt kõrtsi vahet. Isana oli ta leebem kui Andres, kuna ta ei sundinud lapsi rasket tööd tegema.Ka tema puhul kasvatas lapsi rohkem naine.Isakohustused jäid tahaplaanile. Abikaasana käitus ta oma naisega halvasti, käis tihti kõrtsis joomas ja kui koju tuli, karjus ja sõimas naist.Ka peksis.Naine käis end Mäe pere juures peitmas. Oli salaja armunud Krõõta.Pearu öeldud lause ,,See on minu vanamoor ja mina teen temaga, mis tahan !" Pearu elu seisneski peamiselt naabrimehega tülitsemises, kõrtsis joomas ja kohtus käimises.Pearu öeldu Andresele kui neil tüli oli ,,Hei, külamees! Kuule, sa sohinaise poeg! Tule päid otsast võtma! Tule verepütti loputama, kui sul süda rinnas, mitte saapasääres! Siin on mees, kes tahab verd lasta!" Andrese öeldu ,,Oleks veel mõni muu, aga va Oru Pearu.Ma
oma "Meri pole mitte ainult paljas vesi" käsikirja. Küllap Eestimaal on vähe kohti, kus Jõgisalu poleks nähtud- kohatud. Hea pungil matkamehe seljakott kukil, tublid matkasaapad või kummikud jalas, tuulest-päikesest vaskpunaseks pargitud näol teinekord paras habemetüügaski mõnusat muiet Me peitmas - niisugusena on kõige rohkem olnud juhust kohata Harri tsade ja merelaidude mees Jõgisalu selles või teises üksildases maanurgas. (Pioneer 1966, nr 9) Võta sa kinni, kuidas kellestki lastekirjanik saab. Aga et see Harri Jõgisaluga sedaviisi juhtus, on nagu endastmõistetav. Oma põhitöö järgi on ta ju aastatepikkuste kogemustega koolimees, Märjamaa Keskkooli õppealajuhataja. Ma ei tea, kui paljudele on antud Eesti NSV teenelise