Laeva asukoha määramiseks kahe peilingu järgi, võetakse kahe nähtavuses oleva orientiiri peilingud, õiendatakse kompassiõiendiga ja kantakse kaardile. Peilingute lõikepunkt annab laeva asukoha. Selle meetodi põhiliseks puuduseks on võimatus kontrollida saadud asukoha täpsust. Seepärast tuleb saadud asukohta hoolikalt analüüsida. Vähendamaks viga laeva asukoha määramisel, mis tekib see tõttu, et peilingud võetakse erinevatel ajamomentidel, peilitakse orientiire kindlas järjekorras. Esimesena peilitakse pikitasandi lähedal olevat orientiiri ja siis traaversi lähedal olevat orientiiri. Kontrollime sellise peilimisjärjekorra õigsust matemaatiliselt. Oletame, et peiliti esimesena traaversi lähedal olevat orientiiri. Teise orientiiri peilimise hetkeks oli laev liikunud mõõda kursijoont edasi lõigu LL1 võrra ja asus punktis L1. Peilingute lõikepunkt annab laeva asukohaks punkti K
A * 10,05 08,5 KK-90´,0(+2´) 10,05 Koha määramine kahe peilungi ja rõhtnurga järgi. Võte leiab kasutust juhul, kui üks orjenntiiridest on varjatud ning puudub võimalus teda peilida kompassilt. Sel juhul mõõdetakse sekstandiga kahe orientiiri vaheline rõhtnurk ning peilitakse neist ühte. Järgmiseks arvutatakse varjatud orientiiri tõeline peiling. Kahe kaardile kantud peilingu lõikepunkt ongi laeva asukoht. Koha määramine peilungi ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peilung ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse nr.29 a. oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse
lõikumispunkt on laeva observeeritud koht. Võte leiab merel laialdaselt kasutust. Võtte puuduseks on see, et ei saa otsustada kohamääramise täpsuse üle, kuna kaks peilingut lõikuvad alati ühes punktis. Koha määramine kahe peilingu ja rõhtnurga järgi Võte leiab kasutust juhul, kui üks orientiiridest on varjatud ning puudub võimalus teda peilida kompassilt. Sel juhul mõõdetakse sekstandiga kahe orientiiri vaheline rõhtnurk ning peilitakse neist ühte. Järgmiseks arvutatakse varjatud orientiiri tõeline peiling. Kahe kaardile kantud peilingu lõikepunkt ongi laeva asukoht. Koha määramine ristpeilingu järgi Ühe orientiiri kahe eriaegse peilimise teel laeva asukoha määramist nimetatakse ristpeilingu meetodiks, kusjuures esimene peiling taandatakse teise peilingu võtmise hetkele. Laeva asukoha määramisel ristpeilingu meetodil sooritatakse üksikud võtted järgmises korras:
lõikumispunkt on laeva observeeritud koht. Võte leiab merel laialdaselt kasutust. Võtte puuduseks on see, et ei saa otsustada kohamääramise täpsuse üle, kuna kaks peilingut lõikuvad alati ühes punktis. Koha määramine kahe peilingu ja rõhtnurga järgi Võte leiab kasutust juhul, kui üks orientiiridest on varjatud ning puudub võimalus teda peilida kompassilt. Sel juhul mõõdetakse sekstandiga kahe orientiiri vaheline rõhtnurk ning peilitakse neist ühte. Järgmiseks arvutatakse varjatud orientiiri tõeline peiling. Kahe kaardile kantud peilingu lõikepunkt ongi laeva asukoht. Koha määramine ristpeilingu järgi Ühe orientiiri kahe eriaegse peilimise teel laeva asukoha määramist nimetatakse ristpeilingu meetodiks, kusjuures esimene peiling taandatakse teise peilingu võtmise hetkele. Laeva asukoha määramisel ristpeilingu meetodil sooritatakse üksikud võtted järgmises korras:
annaabi.ee 
