Keegi võõras käis Raskolnikuvi juure, kuid ei öelnud talle midagi. Tänaval nimetas sama mees Raskolnikuvi mõrtsukaks. Raskolnikov naases sellepeale koju tagasi. Raskolnikov nägi õudusunenägu. Ärgates oli keegi võõras tema toas. NELJAS OSA Külaliseks oli mees, kelle juures Dunja varem töötas. Marfa Petrovna oli testamendis jätnus Dunjale 3000 rubla. Razumihhin ja Raskolnikov läksid õhtusöögile. Mindi tülli Dunja peigmehega. Keegi ei soovinud teda endam kunagi näha. Kõik olid õnnelikud, et nad enam Luziniga tegemist ei pea tegema. Razumihhin tegi ettepaneku hakata raamatuid tõlkima ja kirjastama. Ideega oldi nõus. Raskolnikov lahkus ning teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb ütleb ta Sonjale, kes tappis Lizaveta
Keegi võõras käis Raskolnikuvi juure, kuid ei öelnud talle midagi. Tänaval nimetas sama mees Raskolnikuvi mõrtsukaks. Raskolnikov naases sellepeale koju tagasi. Raskolnikov nägi õudusunenägu. Ärgates oli keegi võõras tema toas. NELJAS OSA Külaliseks oli mees, kelle juures Dunja varem töötas. Marfa Petrovna oli testamendis jätnus Dunjale 3000 rubla. Razumihhin ja Raskolnikov läksid õhtusöögile. Mindi tülli Dunja peigmehega. Keegi ei soovinud teda endam kunagi näha. Kõik olid õnnelikud, et nad enam Luziniga tegemist ei pea tegema. Razumihhin tegi ettepaneku hakata raamatuid tõlkima ja kirjastama. Ideega oldi nõus. Raskolnikov lahkus ning teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb ütleb ta Sonjale, kes tappis Lizaveta
kingitusi üldiselt vöid ja paelu. Kui siis loomad need paelad sarvede otsa tõstsid või kuidagi muudmoodi need enda külge aheldasid, olid nad aheldatud ka uue perenaise külge. Nad olid oma uuele perenaisele lojaalsed. Siis toodi välja ka pruutkirst jälle sai rahvas hinnata pruudi jõukust ja töökust. Seekord siis kirstu raskuse järgi. Tanutamine oli märk, mis tähendas uue pere loomist. Kui pruut sai endale pähe abielunaise tanu, olid nad peigmehega ametlikult abielus selleks polnud kirikus jah-sõna ütlemine. Tanutati peigmehe kodus, tavaliselt esimese päeva õhtupoolikul. Tanutamisel lõigati pikad neiujuuksed lühikeseks. Neiu tanutati varjulises kohas ja juures võisid viibida vaid tähtsaimad pulmaosalised jällegi kardeti, et kuri vaim saab noore naise kätte. Eesti pulm ennemuiste Tanutamise ajal istus pruutpaar kõrvuti
-toimub veretöö, raehärra surmatakse -Estrelle peigmees antakse kohtu alla ja teda ootab surmanuhtlus -kuningas lubab tal enda päästmiseks öelda, kelle käsul temast sai mõrvar -Estrella armastus on nagunii kadunud kuid peigmees ei taha ennast kuninga meeleheaks veelkord alandada lasta -nüüd on kuninga kord vaevelda süümepiinades -kuningas tunnistab lõpuks oma häbiteo üles ja Estrelle peigmees vabastatakse -Estrella aga keeldub oma peigmehega abiellumast, peigmees lahkub armuvenne huulil ning Estrela läheb kloostrisse ROMANTISM -kirjanduse ja kunsti suund mis tekkis Prantsusmaal 18.saj lõpus 19.saj alguses (haripunkt oli 1830) -romantism ülistab tundeid, eemaldub igapäevasest reaalsusest -romantilised kangelased on erakordsete vaimuannetega, tõusevad kõrgele igapäevaelu labasusest neile on iseloomulik saladuslikkus -romantism on eelkõige tundeline kultuur Victor Hugo(1802-1885)
ajaks olid põhilised talutööd tehtud ja ka talu oli sellel ajavahemikul kõige jõukamal järjel. Kindlasti peeti pulm noore kuu ajal, sest usuti, et see edendab sigivust, toob õnne ja tervist ning hoiab naist kaua noorena. Pulmas olid pruut ja peigmees tollal üsna vaikivad kõrvaltegelased, ka nende vanematel ei olnud pulmakommetes erilist osa. Peategelased ja põhilised korraldajad olid isamees ja kaasanaine. Isameheks oli sama meesterahvas, kes koos peigmehega kosjas käis ja tegelikult talle naise välja kauples. Isameheks oli ilmselt sugukonna vanem, hilisemal ajal oli oluline, et tegemist 7 oleks väärika ja hea esinemisega ning kindlasti abielus oleva mehega. Isamees esindas pulmas peiupoolset suguvõsa, tunnuseks oli mõõk. Tähtsat rolli mängis isamehe naine ehk mõõgaema, tema oli tavaliselt see, kes pani pruudile tanu pähe ehk kelle käte läbi kõige olulisem riitus toimus
kes oli toonud ilmale nii palju poegi, oli muutnud kõrgiks, isekaks. Abai armastus äratas ka Aigerimis lauluande. Abai ja Aigerim asusid kahekesi uude jurtasse elama. Abai aitajaks kujuneb tema õe Makisi sõbranna Saltanat, kes aitab Abail (ühe Semipalatinski rikka käendusel) vabaneda vanglast, kuhu Abai oli sattunud valesüüdistuse alusel. Abai hakkab Saltanatiga vestlemas käima (Abai rääkis talle oma lastest, Saltanat sellest, ei taha vanemate määratud peigmehega abielluda). Dilda sai neist vestlustest teada ja teavitas ka Aigerimi. Pärast seda ei olnud Abai ja Aigerimi suhe enam endine: Aigerim ei mõistnud, et mehe ja naise vahel on võimalik ka sõprus. Ükskord sai Abai jahil külma, sattus haigena Togzani jurtasse. Too olnuks valmis Abaile järgnema, kuid nähes Abaid haigena, ja mõistes, et saatus hoiab neid teineteisele kättesaamatuna, ja ei teinud seda.
annaabi.ee 
