Millised on maal elamise eelised? Mis on parem linnas? Kas maal on parem elada kui linnas? Paljud inimesed koliksid võimaluse korral kindlasti maale elama. Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju. Linnas on parem aga see, et kõik vajalik on käe ulatuses. Poed on lähedal, haiglad on olemas ja ka
kasutada kirjutuslauana. Ülemine osa gootimotiividega klaaskapp. · Thomas Sheraton · "The Cabinet-Maker and Upholsterer's Drawing Book" · Neoklassisismi viimane järk · Sihtgrupiks kodanlus · Vaoshoitud dekoor · Nikerdusi ei kasutanud · Intarsia · Geomeetriline, arabeskne ornament · Antiiksed urnid, vaasid, vanikud · Mõnikord ka maalitud dekoor · Ruumisäästlikkus, kompaktsus · Ümarad nurgad, lauaplaadi süvendid küünlajala jaoks, peidupaigad jms See peaks olema valamukapp või pesukausialus. Lahedalt kokkupandav. Istemööbli seljatoed enamasti nelinurksed, kuid sageli azuurse seljakilbi kujulised.Selge, range geomeetriline vorm. Urni, vaasi, lüüramotiiv. Jalad väljapoole kaardu või balustrikujulised. Popid Sheratoni neerukujulised kirjutuslauad, millel keskel üks suur sahtel ja kahel pool väiksemad sahtliplokid. Sheratoni prügikast (?),
taimkattega servaalad moodustavad terviku. Paljud liigid kasutavad põldude vahelisi ribasid puhke- ja peidupaikadena ning põldusid toidu hankimiseks. Eri koosluste (mets ja põld, veekogu ja põld) vahelised servaalad suurendavad liigilist mitmekesisust veelgi. Kõik loodusliku taimkattega ribad on samal ajal ka nn. "rohelised koridorid", mis aitavad loomadel ohutult liikuda. Põllul paiknevad puud, metsasaared, kivihunnikud ja muud maastikuelemendid on olulised pesitsus-, toitumis- ja peidupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele ning samas ilmestavad lagedaid maastikke. Põllumajandustegevust saab arendada loodusega kooskõlas, kui talunik oma igapäevastel põllutöödel arvestab ka sealse elustikuga. Põllumajandustootmise intensiivistumine vähendab põllumajandusmaastiku mosaiiksust ja looduslikele liikidele sobivaid elupaigatüüpe (M. Semm 2003). Põldude liigirikkus Liigirikkuse seisukohalt tuleks oma talu maadel säilitada vanad taluasemed,
naabrivalve, aktiivsemad ja motiveeritumad elanikud. Ökoloogilisi eeliseid- kuna see ruum on arhitektuurilise lahenduse tõttu jaotatud vähema arvu inimeste vahel, tekib rohkem haljasalasid, siis on tõenäosus ka suurem et liigirikkus on suurem. Üks kasvatab taimi, mis õitseb ühel ajal ja teised kasvatavad taimi, mis õitsevad jällegi teisel ajal (erinevad pärnapuu liigid). Lisaks ka peidupaigad, kus nt siilid saaksid talvituda ja linnud pesi teha. Haljastus + veekogu ka jahutab suvel. * Kirjelda, mis on kooselamupiirkonna (cohusing) eesmärk. Luua naabruskanti individuaalpiirkonnas, kõik olemas selleks et iseseisvalt elada, aga on olemas ka ühisruumid (terrass, köök, saun, kino jne mida vaja on). Koos kokkamine, kokkamisgraafik/-õhtud. Arhitektuur peab soosima naabruskondade teket- hooned on vaja paigutada nii et tekiksid „taskud“
annaabi.ee 
