Vähetoitelised järved on mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal). 39. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid ehk järvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid. 40
Mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved. · 5,8% uuritud järvedest on poolhuumustoidulised ehk semidüstroofsed ehk mineraal- ja toitainete vaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. · 9% on huumustoitelised ehk düstroofsed. Mineraal- ja toitainete vaesed, kuid humiinaineterikkad. · 36,4% uuritud järvedest olid rohketoitelised ehk eutroofsed, mis omakorda jagunevad pehmeveelisteks ja kalgiveelisteks. Enamik eutroofseid järvi on kalgiveelised, toitainerikkad ja humiinainevaesed. · 36,6% uuritud järvedest osutusid segatoitelisteks ehk düseutroofseteks, mis on toit- ja humiinaineterikkad. · Lisaks esineb lubjatoitelisi, soolatoitelisi ja rauatoitelisi järvi, kuid nende osatähtsus on väike. 2 Humiinained on komplekssed amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus
Vähetoitelised järved - mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Udsu). Poolhuumustoitelised - mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega (Kurgjärv). Huumustoitelised järved - väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised - toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse režiimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse režiimiga) (Verevi). Segatoitelised järved - toit- ja humiinaineterikkad (Boose järved Võrumaal). 39. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid. 40. Keemiline hapnikutarve
Vähetoitelised järved on mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal). 40. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid ehk järvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid. 41
annaabi.ee 
