Peterburi Jaani kirik · Nendest kõige silmapaistvamad on Iisaku ja Kaasani katedraal Sillad · Peterburis asub umbes 620 silda · Esimene sild ehitati 1850. aastal · Peterburi sillad on Kolmainu ja Bolsoi Obuhhovski sild Peterburi lipp ja vapp Vaatamisväärsused Peterburi vaatamis väärsused on: · Aleksandri park · Smolnõi klooster · PeeterPauli kindlus · Iisaku katedral · Talvepalee · Leningradi loomaaed · Suveaed · Budistlik tempel · Suvorovi väljak · Narva värav · Tauria palee Rajoonid Nr.1 Rajoon Elanikke Elanikke Elanikke 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 Admiraliteedi rajoon
suur. Venemaa on kasu saanud ka tootmise suurendamisest. Majandusharud Pilte Venemaalt Mansi sambad Mansi sambad on iidsed kivisambad, ms asuvad PetsoroIlõtsski looduskaitsealal Manpupuneri mäel asuval manside ja komide pühapaigas. Neeva jõgi Neeva jõgi algab Laadoga järvest ja suubub Soome Lahte. Jõe pikkus on 74 km ja Peterburis on kolm kanalit: Moika, Gribojedov ja Fontanka. PeeterPauli kindlus Kindluse ehitamist alustati 27. mal 1703. aastal. Neevalinnas asub toomkirik mille kellatorn on linna kõrgeim 122,5 meetrit. Kellatorn on kaetud 36 000 käsitsi liimitud õhukeste kuldplaatidega. Ermitaaz Talvepalee on ehitatud aastatel 1754 1762, 1992 aastal liideti talvepelee Ermitaaziga, kus väljas on u. 3 miljonit eksponaati ja galeriide pikkus on 19 km. Punane väljak Punane väljak asub Moskva kesklinnas ja
lokkis habe, paavsti/piiskopirüü “Bust of St Peter” Nicolas Cordier 1608 “St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio 1600-1601 PEETRUS PEALE KRISTUSE SURMA Jeruusalemma kristliku koguduse juht Kristluse levitaja 43.a sattub vangistusse Sureb Rooma esimese piiskopina Lüüakse pea alaspidi risti PEETRUSE-NIMELISED EHITISED Peeterpauli katoliku kirik (Tallinn) Rooma Peetri kirik Peetruse- nimelisi kirikuid Rooma Peetri Kirik leidub väga paljudes riikides Püha Peetri kirik Viinis, Püha Peetri kirik Austrias Vitorias, Hispaanias MIDA UUT SAIN TEADA Üks Jeesuse 12nest õpilasest Esimene piiskop Kõige rohkem Peetruse-nimelisi kirikuid on Inglismaal KASUTATUD ALLIKAD “Pühakuteraamat” Kirjastus Perioodika, Tallinn 1995
17. sajandil alanud protsess, millega kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega. Püha Sinod koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu. Patriarhi ametikoht kaotati. Erilised kolleegiumid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi. Peeter I reformidega tugevnes aadliriik. Riigi administreerimiseks moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner. Neeva jõe suudme lähedale rajati PeeterPauli kindlus. Hakati ehitama linna. Seda ehitati väga rasketes tingimustes külmas, poris ja poolenisti vees, võideldes pidevalt soise pinnasega. 1703. aastal nimetati linn Peeter I järgi Peterburiks. 1712. aastal sai sellest Venemaa uus pealinn. 1721. aastal võttis Peeter I endale imperaatori ehk keisri tiitli. Vene riik sai impeeriumiks. Paleepöörded: Peeter I kehtestas troonipärimise korra , mille kohaselt võim läks edasi ka naisliinis. Tänu
ja läänes klausuurihooned. Kahekorruselise ristikäiguga idatiib on säilinud keskaegsel kujul. Keldrikorrus on alles. Peakorrusel on säilinud kirikupoolseim kolmevõlvikuline ruum, sellest põhjas arvatavasti kapiitlisaal. Kapiitlisaal on ruudulähedase põhiplaaniga, seda katab lame roidvõlv. Idatiiva ülakorrusel on säilinud dormitoorium (kapiitlisaali ja sellega liituva ruumi kohal). Hoovi põhjaküljel paikneb 1841. al osaliselt vanale vundamendile ehitatud PeeterPauli kirik. Läänetiivast on rekonstrueerituna säilinud kõrge servjoonvõlvidega ristikäik, ülejäänud hoonestus lammutati 1920ndatel. Lõunaküljel on lõunaristikäik ja kirikuvaremed. Kirikust on alles ida ja lääneotsa välismüür. Läänes kahe portaaliga fassaadi alumine osa ja lõik põhjaseina 4 kinnimüüritud aknaga. Idaosas pikihoone seinad on kahe esimese võlviku osas algsed. Seintel on lõunas kaks ja põhjas kolm kinnimüüritud akende tsooni.
17.saj lõpul jõuavad barokkstiili mõjud ka venemaale, kuid see piirdub vaid paari Moskva kirikuga. Enne seda oli venemaa täiesti suletud. 18.saj muutus venemaa avatuks tänu Peeter I. Ta asutas ka Peterburi linna. Linna ehitamisele kutsuti läänest mitmeid kunstnikke, arhitekte ja spetsialiste. Peeter I oli esimene vene tsaar kes tegi tiiru ümber euroopa. Talle meeldis tagasihoidlik baroklik ehitus nagu Hollandis. Baroklik klassitsism. Domenico Trezzini ehitas Peetri suvemaja, Peeterpauli katedraali. Kõige baroklikum hoone oli Kunstkammer, mis ehitati itaallaste poolt. Peterhofi loss. Bartolomeo Rastrelli tõmbenumbriks oli barokk ja hilisbarokk. Tema kavandatud oli Talvepalee, Smolnõi klooster, Tsarskoje tselo merevaigutuba, Rundale loss. Skulporitest Falconet, kes tegi Peeter I vaskratsaniku. Ta oli rokokoolik kunstnik. Eesti Põhjasõda jagas eesti baroki kaheks. 17. Saj oli eesti rootsi all, ehituses olid esindatud kaitseehitised. Narva bastionid, Tallinna bastionid
sisuliselt oli enamlastel õigus. AV sai ka aru, leidis, et antud olukorras ei saa linnas sees enam midagi teha. Kerenski lakus 25.okt pealinnast, sõitis rindele koguma valitsusele ustavaid väeosi. 25.okt õhtuks kogusid enamlased ustavaid väeosi kesklinna Paleeväljaku juurde, selle ümber oli kogu senine võimukeskus- Talvepalees valitsuse residents, lisaks sõjaametkondade hooned. 10 paiku õhtul avati Neeva jõe keskel Peeterpauli kindlusest Talvepalee pihta suurtükituli, erilist kahju ei tekitatud, eesmärgiks palees istujate vaimu alla suruda ja punakaartlaste võitlusvaimu tõsta. Enamlikud väeosad läksid rünnakule, vastupanu puudus. AV oli koondanud endale ustavaid väeosi Paleeväljakule, aga olukord oli nende jaoks lootusetu, loobuti vastupanust. Mässulised murdsid sisse talvepaleesse, panid toime pogrommi, lõhkusid hinnalisi asju, tungisid sisse veinikeldrissse ja pruukisid seda ohtralt
annaabi.ee 
